Märkmeid füsioloogiast

¤ Geenid ja füsioloogia
¤ Starlingi füsioloogia aabits 1904 (töös)
¤ Peritsüüdid
¤ Südame paremas kojas toimuva mõistatus: T. Alexander Quinn ja Peter Kohl (2022) – Francis Bainbridge (1915) – Maks Tiitso (1937)
¤ Inimese füsioloogia suhtekolmnurk eluteaduste ja meditsiiniga
¤ Maturana ja Varela suur skeem – elusat organiseerib homöostaatiline autopoees

Selgituseks
1978. aastal avaldas Tartu ülikooli patoloogilise füsioloogia professor Robert Looga oma „Märkmeid füsioloogiast“. Need märkmed olid tookord konspektiks III kursuse meditsiinitudengitele patoloogilise füsioloogia kursuse teemade tarvis aasta varem saadud füsioloogia teadmiste värskendamiseks. Muidugi lugesin minagi neid märkmeid korduvalt 1982/83. õppeaastal III kursuse arstitudengina patofüsioloogia õppeainet omandades. Praeguseks on need märkmed päris unustuse hõlma vajunud, neid ei leia tänase arstiõppe patofüsioloogia kursuse juures. Kas need märkmed enam sugugi ei kõlba? Suur osa sellest on füsioloogia klassika, mis kehtib kindlalt ka tänasel päeval, kuigi detaile ja täpsustusi on tookordsele käsitlusele aastakümnetega tublisti lisandunud.
Vaid mõne aasta pärast algas minu enda füsioloogi amet, mille esimene periood kestis 2005. aastani. Selle aja jooksul suurenes järjest minu huvi elusa käsitlemise filosoofiliste aspektide suhtes, mille üheks väljenduseks kujunes tegelemine meditsiinieetikaga. Kui meditsiinieetika õpik sai üle 10 aasta tagasi valmis kirjutatud, siis pidin selle jätkuna peatselt käsile võtma meditsiinifilosoofia teised, ontoloogilisemad teemad. Kuigi asjakohast materjali sai kogutud ning vaadete arengut samuti põgusalt jälgitud, ei ole meditsiinifilosoofia ülevaatlikuma teksti kirjutamisest siiani asja saanud. Eksirännakute järel olen alates 2020. aastast ka ameti poolest füsioloogia juures tagasi ning aeg-ajalt olen uuesti mõelnud selles vallas mingi pikema teksti kirjutamisest. Juba lahkunud kaasteeline ja hea sõber Peet-Henn Kingisepp on kirjutanud populaarse ja mitmetes kordustrükkides avaldanud inimese füsioloogia lühema kokkuvõtte, nii et see õppekirjanduse nišš on meil kenasti ja kompaktselt täidetud. Mahukama originaalse füsioloogia käsiraamatu kirjutamine on sedavõrd suur ettevõtmine, et seni ei ole arstiteaduskonna füsioloogid selleks ettevõtmiseks kriitilist massi kokku saanud. Elusa talitlemise kohta käival teadmisel ja seletusel on omavahel seotud bioloogiline, meditsiiniline ja filosoofiline dimensioon ning füsioloogias leiab nii üldisemaid kui spetsiifilisemaid käsitlusi kõikide mainitud dimensioonide domineerimisega, kuigi tõele au andes kipub filosoofiline aspekt kahe teise kõrval siiski pigem marginaalseks jääma.  Samas on füsioloogia teised aspektid oluliselt sisustanud ala filosoofilist külge ja nii mõnedki füsioloogidest on olnud mõjukad kõigi kolme aspekti edendamisel, iseäranis 19. sajandil. Avaramas tähenduses on füsioloogia osa suuremast funktsionalismi koolkonnast ning seetõttu ei maksa ülemäära imestada, kui tavafüsioloogias tuvastatut on tahetud üle kanda teistesse funktsionalismi valdkondadesse ning vastupidi. Niisiis on nende märkmete plaan reflekteerida nii füsioloogia üldisemaid aspekte kui pedagoogilisi teemasid, ilma et keegi peaks neid kuskil sarnaselgi viisil esitama.  Märkmete koostamisel ei ole kindlat pikalt etteplaanitud teemade järjekorda, jäigalt etteantud struktuuri ja ühtlustatud stiili, pigem on tegemist pigem mingite juhuslike välgatustega teemadel, mis samas on mind füsioloogias, meditsiiniteoorias ja meditsiinifilosoofias pikemat aega paelunud.

Mustvees ja Tartus, 13. jaanuaril 2022