A.Soosaar ¤¤ Märkmeid füsioloogiast 2022–
Interotseptsiooni uus puhang
Taaskord pakkus värske JoP üht niidiotsa, mida mööda liikudes jõudsin peatselt ühe uue mastaapsema kampaaniani füsioloogias, mis kuulutas suuremaid tegemisi ja uudiseid interotseptsiooni vallas. Interotseptsioon on ju juba aastakümneid moodustanud koos eksterotseptsiooni ja propriotseptsiooni kolmiku, millega püütakse terviklikult hõlmata meeleinfo tootmise protsesse lähtudes reflekteeritava keskkonna asukohast ja info rollist organismile. Kui eksterotseptsiooni kuuluvad meeled sisustavad tublisti ja päris suure täpsusega meie teadvust, siis kolmiku kahe teist venna tegemistest on teadvus märksa ebamäärasemalt teadlik või üldse ilma teadmiseta. Kuulu järgi läheb interotseptsiooni termini kasutamise algus tagasi Sherringtoni eelmise sajandi alguses avaldatud loengute kogumikus, aga sealt edasi peab kuluma vähemalt sajand, et esmamainimisest jõuda teema süsteemse uurimiseni. Eks viivituse põhjuseks on ikka vajadus koguda rohkem fakte nähtuse kohta, mis omakorda on kriitiliselt sõltuv usaldusväärsete ja tõhusate faktide kogumise vahendite olemasolust. Küllap on kiiresti arenev rakubioloogia (n.t uued keskkonna mõjusid detekteerivate valkude ja nende juurest pärineva info vahendamise teede kirjeldused) loonud interotseptsiooni uurimiseks loonud uued võimalused ja neist tulenev uus inspiratsioon on vanadele kontseptidele uut konkreetsemat sisu ja seoseid loonud. Nii peetigi NIH-i eestvedamisel 2019. aastal nõupidamine, mille käigus tehti kokkuvõtteid uuematest arengutest interotseptsiooni vallas ning kuulutati välja ka kampaania teemaga süsteemsemaks tegelemiseks. Teemakohase kirjanduse autorite töökohtade vaatlemisel oli mõneti ootamatu, et paljud neist on ametis psühholoogia üksustes, sest tavamõtlemise järgi tegelevad psühholoogid ikka teadvuse vahendatud nähtustega. Samas on keha sisemuse refleksiooni viisid ja võimalused iseenesest väärt teema mõista ning isegi kasinalt teadvustatud mõjude tingimustes on tähtis teada, kuidas see kõik psüühikat terviklikumalt mõjuvad nii tervise kui haiguse olukorras. Teiseks näikse interotseptsioonil olema tublisti potentsiaali homöostaasi uurimisele uue hoo andmiseks, sest sisekeskonna stabiilsuse püsimiseks tarvilike regulatsiooniringide kirjeldamine vajab hädasti asjakohaste mehhanismide tööd hoidva informatsiooni tekkimise tundmist. Selles vallas osutus põnevaks leiuks mitmetes uutes töödes viidatud küberneetika isa Norbert Wieneri 1953. aastal füsioloogia üldsuse jaoks õige nurgataguses Philadelphia arstide kolleegiumi toimetistes avaldatud kirjatöö „Homöostaasi mõiste meditsiinis“, milles lisaks meditsiinile ajaloolise panoraami ja tulevikuperspektiivi esitamisele kuulutatakse negatiivse tagasiside universaalset rolli organismi homöostaatiliste protsesside reguleerimisel. Ka erutas meeli artiklite ja YouTube loenguvideo vahendusel tutvumine hiljuti meie seast lahkunud AD Bud Craigi isiku ja uurimistööga interotseptsiooni vallas, mis keskendus keha sisemusest tuleva infovoo levimise teede kaardistamisele kesknärvisüsteemi erinevatel tasemetel. Jääme lootma, et interotseptsiooni avastamise kampaania osutub edukaks ja meil ei ole lähiajal enam põhjust tõdeda, et inimene ise ei tea enda sisemuses toimuvast (kasvõi vahendatult) suurt midagi.
10. märts 2024