Nicholas Mrosovsky reostaas

ASoosaar ¤¤ Märkmeid füsioloogiast 2022– 

Nicholas Mrosovsky reostaas

Aegajalt näeb ikka värskeidki lisandusi sisekeskkonna püsivuse või püsivusetuse iseloomustustesse juba umbes sajandi kestnud Walter Cannoni homöostaasi saagas, mille lähteimpulsiks on omakorda Claude Bernardi 19. sajandi 3. veerandil räägitu ja kirjutatu. Nii avaldas JoP hiljuti Possa-Paranhos ja Ko. töö melanokriiniretseptorite 3. tüübi (MC3R) rollist kehakaalu regulatsioonis, kuid väga aktuaalsest teemast ja modernsetest katseloomade regulatsiooniprotsesside lülide modifitseerimise meetoditest enamgi pälvis tähelepanu tulemuste koondajana reostaasi mõiste. Homöostaasi mõistele ja terminile on aastakümnete jooksul arvukalt alternatiive pakutud, nii et esmase muljena annab järjekordne uudistaas pigem aimu algmõiste mitmekesisusest kui millegi enneolematu väljailmumisest. Kiire käik interneti avarustele aitab kiiresti kindlaks teha, et reostaasi sõna ja mõiste pärinevad mõnekümne aasta tagant Kanada zooloogilt Nicholas Mrosovskylt. Tema 1990. aastal ilmunud pikem jutt ehk lühem raamat reostaasist annab piisvalt põhjaliku seletuse selle kohta, mis reostaasi puhul on teisiti homöostaasiga võrreldes. Ja peamine vajadus uue sõna mõiste järele on seotud sellega, et organismide sisemised keskkonnad ei püüdle vaid ühele homöostaatiliste parameetrite kitsale diapasoonile, pigem on kõnealuseid diapasoone sättivad seadepunktidki muutlikud, mis omakorda aitab organismidel endid ennetavalt valmis panna välise keskkonna omaduste ennustatavatele muutustele. Seega tuleb täiendus sinna homöostaasi püsivuse komponendi valdkonda ning püüab sellele dünaamikat lisada, mida elusa looduse hoolikad vaatlused näikse nõudvat. Nii et vajadus ei ole niivõrd homnöostaasi täieliku asendamise järele, vaid pigem selle teatud aspektide paindlikkuse suurendamiseks, mis lisavad organismide tegutsemisele avarama kohastumusliku perspektiivi ja loovad võimalusi füsioloogia ja evolutsiooniõpetuse ühendamiseks. Esimese hooga kippus reostaas elektrotehnikast pärit reostaadiga haakuma, aga just see haakumine võib sõnaloome tagamõte ollagi, sest reostaadi takistust saab muuta ühelt väärtuselt teisele ja siis seda mõnda aega hoida. Reostaatikal näikse tänasel päeval rohkemgi jumet olema, kui lihtsalt mõne artikli pealkirja sattuda, nii on just äsja Tyler John Stevenson esitanud värske kokkuvõtte sellest teemast.  Ometi ei ole reostaasil väge homöostaas diskvalifitseerida, pigem on tegemist järjekordse katsega eluprotsesside stabiilsuse-muutumise telje iseloomustamisel rohkem tähelepanu tõmmata muutumisele, kuid selle tulemuseks on ikkagi uus, kasvõi lühikeseks ajaks tekkinud püsivam rakke oluliselt mõjutavate neid vahetult ümbritseva keskkonna tingimuste komplekt, mis toetab omakorda senisest märksa tõhusamini organismi tegemisi muutunud oludes.

  1. detsember 2024