Eile õhtul veebis jalutades sattusin ootamatult lehele, kus teatati, et Märt Väljataga on juba eelmisel aastal hakkama saanud ingliskeelse filosoofia pühaku David Hume’i (1711–76) peateosteks peetava kahe uurimuse (inimese arust ja moraali printsiipidest) tõlgetega. Läksin täna kohe raamatukokku, et kõnealust tööd lähemalt kaeda ja nähtu vastas igati algsele ootusele, sest mahukas köide sisaldas nii tõlkeid…
Sotsiaalsed süsteemid on erineva suurusega ning väga suurtes ja suurtes kooslustes näeme, et mõne asja ajamine võib ikka väga pikk ja kohmakas olla. Eks seda tingivad mitmed asjaolud, nende hulgas aetava asja või muutuse mastaap ning protsesside teostamise töömaht ja keerukus. Möödunud nädala lõpus kuulutati Venemaal välja mobilisatsioon ehk teisisõnu sõja jätkamiseks on juurde vaja…
Juba mõned viimased nädalad on sõda Ukrainas möödunud kaitsjate dikteerimisel ning neil õnnestunud Harkvi oblastis tagasi saada hulka maad, asulaid ja linnu, mis mõnda aega olid Vene armee brutaalse kontrolli all, ilma et seal oleks suudetud mingit reaalset korrastatud okupatsioonivõimu kehtestada. Samas on ikkagi raske saada toimuvast operatiivselt tegelikku pilti, meedias käib ju paljude osapooltega…
Ilma poolest tuleb suvi taas palavate hulka liigitada, mis kujundab suuresti ka siinset suve veetmise stiili. Septembri saabumine lõpetas üpris järsult looduse kuumutamise, pakkudes asemele 10-15 kraadi jahedamad temperatuurid nii päeval kui öösel ning omajagu vihmagi. Samas on jätkuvalt korralik kraad siinse kandi riikide ja rahvaste sotsiaalses eksistentsis ja omavahelises läbikäimises. Suvevaheaega polnud Euroopa vastasseisus…
Viimane kuu on lisaks muudele tegemistele olnud mulle tähtsate kokkusaamiste aeg. Just läinud laupäeva õhtul naasin Toilast, kus üle 7 aasta sai kokku 1985. aastal Tartu ülikooli lõpetanud arstide lend. Koroona oli sellegi kokkutuleku korraldamisel end tublisti kehtestanud ja plaanilist kohtumist kaks aastat edasi lükanud. Kes meid seal täpselt üle luges (ühispildi pealt saab seda…
Ei ole põhjust kahelda, et 2022. aasta esimene poolaasta tähistab suurt muutust Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste senises eluviisis ja järgmistes sammudes ning on juba reserveerinud endale koha paljude riikide ajalooraamatutes, kuigi millegi ajalooraamatusse jõudmine võtab tavapäraselt vähemalt inimpõlve aega, seni kuulub toimuv pigem poliitika valdkonda. Naabruses toimuvad arengud muutsid Vene värgi enesetunde juba eelmise aasta…
Kolm kuud on Venemaa rünnanud Ukrainat oma kinnisidee teostamise nimel, mille praeguseks hinnaks on kümned tuhanded inimelud, kümned purustatud linnad, tuhanded hooned ja rajatised. Avalikult esitatud põhjendused niisuguseks tegevuseks on otsitud ega ole kuigi otseses seoses kinnisideega, sest see peab juba praeguse ja lõplikust kindlasti palju väiksema hinna tõttu olema algselt räägitust oluliselt suurem. Üpris…
10 päeva tagasi alustas Venemaa sõda Ukraina vastu ammumöödunud geopoliitilise olukorra taastamiseks, ka ründaja mõtte- ja tegevuslaadid on eesmärgiga kooskõlaliselt arhailisbrutaalsed. See aja tagasipööramise katse on õnneks leidnud õige nappi rahvusvahelist poolehoidu, pigem mõeldakse sellest, kuidas see meeletus võimalikult kiiresti lõpetada.
Paraku on meieni jõudnud veel kurbi sõnumeid eelmise aasta sügisest, igaviku radadele on siirdunud Indiana ülikooli kauaaegne biofüüsika ja füsioloogia professor Alfred Strickholm. Ta oli väljapaistev elektrofüsioloog ja suur Eesti patrioot. Tema esivanemad olid Eestist pärit ning rändasid mitu põlve tagasi Lääne-Eestist Põhja-Ameerikasse. Alfred sündis New Yorgis ning pärast mõnesid noore põlve rännakuid Ameerika erinevates…
Pärast detsembriarvete tõehetke on meil ilmunud hulgaliselt sotsiaalse elektriga toimuva mõtestajaid alates üksikutest asjaga rohkem või vähem kursis olevatest isikutest kuni energiaettevõtete, parteide ja valitsuseni välja. Üldiselt domineerib arvamus, et kohanege kõik uue olukorraga, aga leidub ka anarhiste, kes soovitavad elektrit vajadust mööda tarbida, aga mitte selle eest tasuda. Niisamuti näikse enamus arvajaid olema vabama…