Viimane kuu on lisaks muudele tegemistele olnud mulle tähtsate kokkusaamiste aeg. Just läinud laupäeva õhtul naasin Toilast, kus üle 7 aasta sai kokku 1985. aastal Tartu ülikooli lõpetanud arstide lend. Koroona oli sellegi kokkutuleku korraldamisel end tublisti kehtestanud ja plaanilist kohtumist kaks aastat edasi lükanud. Kes meid seal täpselt üle luges (ühispildi pealt saab seda muidugi teha), aga kirjade järgi olnud tol õhtul kohal 56 igapäevast kaaslast ajavahemikul 1979-1985. Jätkuvalt sai kinnitust tõsiasi, et kuus aastat ühist identiteeti ja koosolemist ühes sarnaste elueesmärgiga teevad oma kokkuhoidmise tööd meie hingedes veel aastakümnetegi järel. Raske on muidugi päris täpselt aimata, mis tunnetega igaüks eilset kokkusaamist läbis, kuid nii peo üldisest õhustikust kui veel enam tookordse lähiringi olemisest ja juttudest oli tunda rahulikku enesekindlust ning jätkuvat poolehoidu ja uudishimu üksteise tegemiste ja juhtumiste suhtes. Tugev soov kokku tulla, üksteist üle vaadata ja vanu aegu meenutada on paljudes meis jätkuvalt olemas, mis kinnitab selgesti ka meie kursuse vaimu olemasolu ja tegusust. Kahjuks ei saa mööda sellestki tõsiasjast, et üle 15 on juba meie hulgast lahkunud ja viimasele kohtumisele järgnenud aeg on ses suhtes olnud iseäranis laastav. Eks seegi elu paratamatus paneb siinpool olijad rohkem mõtlema sellele, kuidas need kuus ühist aastat ja neist vormunud seosed on meid kujundanud.
Neli nädalat tagasi sai Piirissaarel kokku suurem osa Nõo keskkooli 23. lennu füüsikaklassist. Ka see kokkusaamine pakkus mõnusat äratundmist, et kolm aastat ühist koosolemist 1970. aastate lõpus on paljusid meist sedavõrd sügavalt mõjutanud, et tahame mõne aasta järel värskendada vanu sidemeid ja kogemusi ning muidugi üksteist ka üle vaadata. Võib muidugi uurida, milline seos on meil saarega, kust tookord keegi meist pärit ei olnud. Aga seos on täitsa olemas, sest Rein on juba aastaid end ka Piirissaarele pühendanud. Nõo kooli vanemaid klasse iseloomustab seal käijate päritolu avar geograafia ja kooli järelgi ei naase enamus neist kodukohta tagasi. Seetõttu on ka meie kokkutulekutel nii toimumise koha kui räägitavate lugude mõttes õige avar mõõde. Ühine keskkooliklass ja paljudele lisaks veel ka internaat pakub tihedat läbikäimist, nii et olen isegi selle hindamisega raskustes, kas 3 aastat keskkooli või kaks korda pikem ülikooli aeg on tekitanud tugevamad sidemed enda ja kaaslaste vahel. Eks mõtlesime tol õhtul kokkutulnud klassikaaslastega lahkunutele ja mittetulnutele ja minusse tõi (ja on varemgi toonud) see üht omamoodi igatsust olnud aegade suhtes, mida suurimagi tahtmise korral ei saa enam tagasi tuua. Küllap on süüdi selles meie enda vanused ja elujärjed, aga mõlemat kokkutulekut iseloomustas osalejate rahulik ja teisi austav hoiak, milles end püüti pigem prožektorite valgusvihust ehk üldise tähelepanu objektiks olemise võimalusest eemale hoida.
Viis nädalat tagasi said Avinurmes-Tudulinnas-Mustvees kokku Hõpemäe juurtega Soosaared. Hõpemäe ehk Hauka talu asub hoopis Võrumaal Posti tee ääres pisut üle 10 kilomeetri Võrust Tartu poole. Kui eespool mainitud üritused on juba mitmeid kordi juhtunud, siis Soosaarte kokkutulek sai teoks alles teist korda. Et Hõpe Augusti ja Eveliine kaks vanemat poega läksid kes lühemaks, kes pikemaks ajaks Peipsi laia koha kanti oma eluplaane realiseerima, siis on üpriski hästi mõistetav, miks esimesel korral Hõpemäe kandis liikumise järel võeti nüüd ette retk põhja poole ja liiguti neil radadel, kus Heldur ja Peedu oma elektri ja muid asju ajasid. Seegi sündmus kosutas tublisti hinge ja näitas asjaosaliste soovi üksteise tegemistega paremini kursis olla. Siin on inimeste suhted ja ajaline mõõde kahe eelnevaga võrreldes hoopis teistsugune, sest ühendav ajaline mõõde on mitmeid põlvkondi ning esivanemate hilisemad perekondlikud hargnemised ei ole võimaldanud kõikidel kokkutulnutel korraga koos viibida mitut päevagi. Meid ühendavaks jõuks on ühised esivanemad ja neist lähtuvad sugulussidemed. Ja see siduv jõud näikse nüüd olema piisvalt tugev, et seda ühist minevikku väärtustada ja praegustes tegemistes seda ühist päritolugi vajalikul määral silmas pidada. Kokkutulnutega sai otsustatud, et järgmisel korral saame taas Võrumaal kokku ning ehk siis kokkusaamisse kaasata veel rohkemgi hõpemäelasi.