Sotsiaalne inerts sõjatandril

Sotsiaalsed süsteemid on erineva suurusega ning väga suurtes ja suurtes kooslustes näeme, et mõne asja ajamine võib ikka väga pikk ja kohmakas olla. Eks seda tingivad mitmed asjaolud, nende hulgas aetava asja või muutuse mastaap ning protsesside teostamise töömaht ja keerukus. Möödunud nädala lõpus kuulutati Venemaal välja mobilisatsioon ehk teisisõnu sõja jätkamiseks on juurde vaja suurel hulgal elavjõudu. Venemaal kulus selle protsesside alustamiseni ka päris mitu kuud aega, sest juba kuid oli näha, et Venemaal on raskusi nii sõdimise kui vallutatud alade haldamisega, aga olukorra kehvuse tunnistaminegi ei ole teinegi kord suurel süsteemil lihtne. Nüüd kui uute meeste ja naiste sõtta sundimine on alanud, on õige aeg käima panna mitu uut inertsikella. Kui palju kulub aega, et vajalik hulk inimesi üldse kokku saada, nad sõjaväljale minekuks valmis seada  ning siis juba rindel toimetama panna? Esimeste hinnangute kohaselt ei jõua nende mõju rindele enne uut aastat, seegi on tegelikult päris optimistlik hinnang tuhandete tsiviilisikute rindemeesteks muutmisel. Neli aastaaega on Ukrainas tõsiasi ning mudasest sügisest saab uue aasta alguseks kindlasti talv, mil  toimetamine soojast ajast märksa keerukam. Samuti on oluline tähele panna, kas mobilisatsiooni läbiviimine piirdub üksnes venemaalaste lokaalse rahulolematuse ja meeste kodukohast lahkumisega või käivitab see hoopis uusi suurema sotsiaalse kaaluga suundi nii Vene kui Ukraina lähiaja sotsiaalses toimimises.  Saame näha ….