Pärast detsembriarvete tõehetke on meil ilmunud hulgaliselt sotsiaalse elektriga toimuva mõtestajaid alates üksikutest asjaga rohkem või vähem kursis olevatest isikutest kuni energiaettevõtete, parteide ja valitsuseni välja. Üldiselt domineerib arvamus, et kohanege kõik uue olukorraga, aga leidub ka anarhiste, kes soovitavad elektrit vajadust mööda tarbida, aga mitte selle eest tasuda. Niisamuti näikse enamus arvajaid olema vabama…
Fotoaparaat nägi eile hommikul Mustvee põhjamuulil päiksetõusu meie jaoks pigem harjumatul õhtusel viisil, kuigi kellaaeg oli nii 9.15 kandis ja väljas päris valge.
On olnud üks seniste arengute jätkumise ja mõningate järsemate jõnksude aasta, senised suured vastandumised on pigem süvenenud. Koroonamere lained jätkavad randa loksumist – vaktsiinid ei vaigistanud neid küll täielikult, kuid parandasid olukorda üksjagu. Aasta lõpp tõi ka uusi ametlikult tunnustatud koroonahaiguse ravimeid, nii et järgmisel aastal peaks tõvega toimetulek senisest veel tõhusam olema. Sügisel alanud…
Järjekordne koroonalaine suudab muude asjade hulgas in corpore välja vahetada koroonaviiruse teadusnõukoja. Peaminister kuulutas, et koda on väsinud ning uus vahetus asjatundjaid aitab valitsusel suures võitluses õigel kursil püsida. Eemalt vaadates paistis nõukoja I vahetuse laialisaatmine õige konarliku ettevõtmisena – bioloogilisel reaalsusel on taas õnnestunud võimu hingelist ja ühiskonna kogukondlikku seisu kujundada.
Piirangud ja inimeste tõsisem suhtumine nendesse on meil oma tööd tõhusalt teinud ning haiguse leviku näitajad on mõne nädalaga tublisti vähenenud, samas on mitmel pool Euroopas tavavabaduse tingimustes koroona taas hoogsalt vohamas ning vabaduse piiramine taas ainuvõimaliku lahendusena platsis. Nakkavale deltale on neil päevil lisandumas tundmatu omikron, millega on viirus pakkunud järjekordse võimaluse paremini tundma…
Vanemuise tehtud Ferdinand von Schirachi teatritükk Terror on oma sisult kohtusaalis toimuv eetikatund, milles esitatakse moel või teisel mitmed uue aja eetika populaarsemad dilemmad ning see kõik on igihaljas õiguse ja eetika omavaheliste suhete kastmes. Lõpuks hääletavad pealtvaatajad justkui vandemeestena ühe raskesti lahenduva dilemma ühe või teise variandi õigsuse üle ning arvulise enamuse arvamuse järgi…
See oli ikka väga ammu, 17. sajandi lõpus, kui Tartu ümber tekkisid esimesed koolid ja nii mõnedki neist toimetavad innukalt tänagi. Nõo kooli viimaste aastakümnete tegemised paistavad nende hulgas silma mitme asjaga: kõigepealt asutati seal direktor Kalju Aigro eestvõtmisel reaalkallakuga keskkool, mis omakorda tõi sinna kokku ärgast noort rahvast lähemalt ja kaugemalt ning tekitas kohapeal…
Taaskord olen õues kõndides saanud kogeda looduse puhtust ning pimeduse ja valguse erilist kontrasti. Kuigi see on juhtunud juba kümneid kordi, näikse peaaegu kolmveerand aastat olema sedavõrd pikk aeg, et puhastab pea täielikult eelmise(d) kogemused(d) ja laseb seekordsel esimesel lumel vahetu detailsusega mõjuda jälle nagu see juhtuks esimest korda.
Kuigi oleme sel nädalal saanud koroonasse nakatumise maailmameistriks, ei ole ühiskonna valitsejate koroona ohu tunne saanud veel suuremaks kui selle ohu tunne, mille tooks kaasa isikuvabaduse suurem piiramine ja poliitiliste lubaduste täitmata jätmine. Ikka veel loodetakse, et sotsiaalne reaalsus (teatud vaadete visa järgimine) on bioloogilisest tugevam, aga kui kaua veel?
Pandeemiast ajendatud isikuvabaduse ulatuse erinev tõlgendamine toob meelde briti 17. sajandi filosoofi Thomas Hobbesi, kelle arvates ühiskondlik kokkulepe, millega iga ühiskonna liige loobub teatud osast oma absoluutsest suveräänsusest (isikuvabadusest), on ainuke viis pääseda kõikide sõjast kõikide vastu, võimaldades vähegi normaalset ühiskonna toimimist. Praeguses koroonaolukorras ei paista küll võimalik olema vastavat kokkulepet saada, küllap peab selleks…