Author: Andres Soosaar

Kesksuvised küpsemised

Suvele omaselt hakkavad juuli lõpus/augusti alguses loodusesse ilmuma esimesed järgmise aastaaja märgid – õied hakkavad närtsima, lehed kolletuma, viljad valmima ja päev läheb muudkui lühemaks. Siinsed kevadised ilmarakused jäävad juba nädalate taha, pigem oleme nüüd tavalises suves, kus sooja nii 20 kraadi ümber ja vihmagi tuleb alla üsna parasjagu. Erinevalt Lõuna-Euroopa taaskordsest lõõsast on meie…

Riigikogu poliitkevade lõpp

Mõne möödunud päevaga on koalitsioon oma esimese semestri parlamentaarse plaani enda usaldushääletustega saanud teoks teha – mitmed maksumäärad said tõstetud, peretoetuste skeem ümber joonistatud ning abielu mõiste ja institutsioon laiendatud. Kuigi mõlemad parlamendi rühmitused näikse jätkuvalt ja kindlalt jonni kursil olema, näikse neil paranevat parlamentaarsete raamide tajumine ning poliitolukorra mõistmine on hakanud taas avarduma.  Valimistest…

Selle kevade valikud

Mai on keskpaigas ning lisaks kevade innukale saabumisele on järjest rohkem selgeks saanud, kuidas jätkub suurte ümbritsevate sotsiaalsete organismide juhtimine. 5. märtsil sai läbi järjekordne riigikogu valimiste tuur, mille tulemuseks oli refi ja selle juhi suur edu kõigi teiste ees ning keski, ekre ja isamaa lootuste luhtumine. Valimised tõid parlamentäärideks eesti200 grupi ning vanadessegi seltskondadesse…

Riigikogu valimised 2023 – riigi kursi seadmise fokusseeritud hetk

Seekordsete valimise peatulemuseks on ilmsesti eelmisest perioodist kindlam kurss (poliitmatemaatika järgi vähemalt 1,5:1 viimatise üksjagu väiksema suhte asemel) läände ja avatud ühiskonnale ehk siis seesama, millega taasiseseisvumise järel innukalt algust tehti. Vahepealsete aastakümnete sotsiaalsed praktikad ei ole ajaloo lõpu ja sellest tuleneva vastandumiste olulise vähenemise idee toimivust kinnitanud ning ka Eesti viimase aastakümne ideoloogiline areen…

Valimiste peaküsimus – Eesti kasvu piiride tunnetamine ja selle järgi vajalike tegevuste seadmine

Kuulad ja vaatad seekordsete valimiste eelseid poliitikute arutelusid ja põhiliselt kostab sealt vastu vastu raha ja inimeste puudus. Põhiliselt tegeldakse esimese defitsiidiga optimistlike lubaduste andmisega, samas mainitakse märksa vähem raha hankimise viise ning oma inimeste juurdesaamise pika vinnaga protsessigi juhtimine piirdub päris sageli värske peretoetuste  vastuolulise skeemi kaitsmise või ründamisega. Pole vist valdkonda, mille edenemine…

Kalevipoeg Mustvee rannal

Selle talve Mustvee suursündmuseks on Kalevipoja randa jõudmine – õlal lauakoorem ja seal veel ka siil end vahvasti istuma sättinud.  See märk lisab nii mõndagi siinsesse mitmekultuursesse ruumi.

2022

Hoovõtuks on kulunud tavatult palju aega, et midagi möödunud aasta kohta kirja panna ja põhjustanud on seda möödunud aasta erakordsus. Eks paljud ole jõudnud juba aasta muljeid ja põhilisi fakte taasesitada, teised alles loevad äride raharidasid kokku ja annavad hinnangut majandusaastale ning kolmandatele on 2022 juba kaduvikku laskunud minevik, millega ei ole põhjust või tahtmist…

Esimene lumi

Õigupoolest tuli esimene lumi juba eelmise nädala lõpus ja seejärel veel selle nädala alguses veel juurdegi, kuid pehme, mõne külmakraadiga talveke on siiani kenasti lund maas hoidnud ja talve tunnet loonud. Küllap on see esimese lume tuleku hetk igal aastal romantikat loonud, sest närbunud taimed ja pigem porine maa kattuvad valge vaibaga,  mis on nii…

“Pealtnägija” kujundab Eesti meditsiniieetikat

Eelmise nädala “Pealtnägijas” toodi televaataja ette lugu, kuidas vanem meesterahvas kiusab pealetükkiva käitumisega juba pikemat aega perearstikeskuse töötajaid nii keskuses kui väljaspool seda ning keskuse inimestel ei ole mingi seadusetähe tõttu õigust niisuguse patsiendiga tegelemisest keelduda. Meediku-patsiendi suhe on meditsiinieetika nii keskne kui igihaljas teema, mille sisustamisel toimib terve rida eetika põhimõtteid, mida meedikud peaksid…

David Hume’i olulisi teoseid saab nüüd ka eesti keeles lugeda

Eile õhtul veebis jalutades sattusin ootamatult lehele, kus teatati, et Märt Väljataga on juba eelmisel aastal hakkama saanud ingliskeelse filosoofia pühaku David Hume’i (1711–76) peateosteks peetava kahe uurimuse (inimese arust ja moraali printsiipidest) tõlgetega. Läksin täna kohe raamatukokku, et kõnealust tööd lähemalt kaeda ja nähtu vastas igati algsele ootusele, sest mahukas köide sisaldas nii tõlkeid…