September on siiani välja päris suvine olnud, päeval ikka 20 kraadi ringis sooja ja ööselgi enamasti üle 10. Ometi on naabrivaher hakanud punaseks minema ning järve ääres on suve lahkumist järjest rohkem tunda ja näha – vesi taganeb, paistab järjest paremini läbi ning lõhnab järjest värskemalt, kohin kostab koduni, vähegi tuulisem ilm teeb lainete harjad…
See kahevalentne tõdemus on aegajalt ikka moraaliasjades ajutiselt tegija olnud. Nüüd on niigi sündmusterohkes augustis veel kaks vahvat sama põhimõtet järgivat näidet teatavaks saanud. Kõigepealt ilmnes, et üks ettevõtlik majandusmees on käima pannud nupule vajutamisega elust lahkumise teenuse ja alles kolmas edutult läinud gaasitamisega teenuse pakkumine päädis riigi sekkumisega. Paraku pole riigil olnud paremat ettekäänet…
Kogenud akadeemiline juht ja poliitik Jaak Aaviksoo kirjeldas mõni päev tagasi meie poliitmaastikul toimuvat ning tema nelja kriisi kommenteerimise põhisõnum oli, et võimul ei tasuks liiga jõuliselt oma poliitilisi dogmasid realiseerima minna, sest valimiste tulemustega sündinud koalitsioonileping ei pruugi ometi ühiskonna tegelikke arvamuslikke jõujooni peegeldada ning mõne valimislubaduse tormakas realiseerimine võib vastupidiselt soovitule sotsiaalseid pingeid…
Suvele omaselt hakkavad juuli lõpus/augusti alguses loodusesse ilmuma esimesed järgmise aastaaja märgid – õied hakkavad närtsima, lehed kolletuma, viljad valmima ja päev läheb muudkui lühemaks. Siinsed kevadised ilmarakused jäävad juba nädalate taha, pigem oleme nüüd tavalises suves, kus sooja nii 20 kraadi ümber ja vihmagi tuleb alla üsna parasjagu. Erinevalt Lõuna-Euroopa taaskordsest lõõsast on meie…
Mõne möödunud päevaga on koalitsioon oma esimese semestri parlamentaarse plaani enda usaldushääletustega saanud teoks teha – mitmed maksumäärad said tõstetud, peretoetuste skeem ümber joonistatud ning abielu mõiste ja institutsioon laiendatud. Kuigi mõlemad parlamendi rühmitused näikse jätkuvalt ja kindlalt jonni kursil olema, näikse neil paranevat parlamentaarsete raamide tajumine ning poliitolukorra mõistmine on hakanud taas avarduma. Valimistest…
Mai on keskpaigas ning lisaks kevade innukale saabumisele on järjest rohkem selgeks saanud, kuidas jätkub suurte ümbritsevate sotsiaalsete organismide juhtimine. 5. märtsil sai läbi järjekordne riigikogu valimiste tuur, mille tulemuseks oli refi ja selle juhi suur edu kõigi teiste ees ning keski, ekre ja isamaa lootuste luhtumine. Valimised tõid parlamentäärideks eesti200 grupi ning vanadessegi seltskondadesse…
Seekordsete valimise peatulemuseks on ilmsesti eelmisest perioodist kindlam kurss (poliitmatemaatika järgi vähemalt 1,5:1 viimatise üksjagu väiksema suhte asemel) läände ja avatud ühiskonnale ehk siis seesama, millega taasiseseisvumise järel innukalt algust tehti. Vahepealsete aastakümnete sotsiaalsed praktikad ei ole ajaloo lõpu ja sellest tuleneva vastandumiste olulise vähenemise idee toimivust kinnitanud ning ka Eesti viimase aastakümne ideoloogiline areen…
Kuulad ja vaatad seekordsete valimiste eelseid poliitikute arutelusid ja põhiliselt kostab sealt vastu vastu raha ja inimeste puudus. Põhiliselt tegeldakse esimese defitsiidiga optimistlike lubaduste andmisega, samas mainitakse märksa vähem raha hankimise viise ning oma inimeste juurdesaamise pika vinnaga protsessigi juhtimine piirdub päris sageli värske peretoetuste vastuolulise skeemi kaitsmise või ründamisega. Pole vist valdkonda, mille edenemine…
Selle talve Mustvee suursündmuseks on Kalevipoja randa jõudmine – õlal lauakoorem ja seal veel ka siil end vahvasti istuma sättinud. See märk lisab nii mõndagi siinsesse mitmekultuursesse ruumi.
Hoovõtuks on kulunud tavatult palju aega, et midagi möödunud aasta kohta kirja panna ja põhjustanud on seda möödunud aasta erakordsus. Eks paljud ole jõudnud juba aasta muljeid ja põhilisi fakte taasesitada, teised alles loevad äride raharidasid kokku ja annavad hinnangut majandusaastale ning kolmandatele on 2022 juba kaduvikku laskunud minevik, millega ei ole põhjust või tahtmist…