Meie mõjukate poliitiliste arvamusliidrite hulka kuuluvad Jaak Aaviksoo (IRL) ja Heido Vitsur (Keskerakond) on viimasel ajal muretsenud, et Eesti ühiskonna juhtimisel napib kõvasti ühiskonnale oluliste eesmärkide seadmise võimet ja selle asemel võideldakse kõvasti teatud parteiideoloogiast lähtuvate printsiipide eest. Printsiibid iseenesest ei viivat ühiskonda sinna kuhu vaja, veart eesmärke õigustab pragmatism (ehk vajadusel ka mõnest kesksuurest…
Poolteist kuud on vastuseks Hamasi täitsa vastuvõtmatule ründele Gazas lõhutud, tuhandeid inimesi teise ilma saadetud, veel palju rohkematel on elu täitsa hulluks aetud. Juba mõnda aega ei räägita enam ajaloo lõpust, vastupidi, ajalugu genereerib muudkui uut aja lugu. Vargsi loodetakse, et tapluse mastaap sealkandis ei kasvaks, õnneks on esimene mõne päevane rahugi käimas, aga leppimist…
Eelmise nädala lõpus peetud arstiteaduskonna päeva jätkusuutlikkuse konverentsil astus kutsutud esinejana üles Uppsala ülikooli globaalse tervise professor Mats Målqvist. Tema sõnum siinsele rahvale oli heas kooskõlas kõneleja enda ametiga, nimelt on kätte jõudnud aeg, kus iga isiku tervisest on olulisem kogu maailma ja selle suurte osiste tervis. Tervis tähendab mõlemal juhul jätkusuutliku eksistentsi võimet ja…
Taaskord üritati käima panna kampaaniat, et viletsast elust saaks kellegi abil lihtsamalt lahkuda. Nüüd üritas Pealtnägija 4. oktoobri saates oma mõjujõu ja toetava hoiakuga teemat uuesti ühiskonna fookusesse saada, kuid mõne mõne nädala möödumisel on üpris selge, et seegi kord asja tõsiselt käsile võeta. See ei ole üldse halb, sest konkreetselt kirjeldatud teenuseks nimetatud tegevus,…
Hiljuti pidas inauguratsiooniloengu hiljuti professoriks valitud René Mõttus ning ta peatus oma loengu alguses tänapäeva psühholoogia olemuslikul võimetusel olla korraga hea inimloomuse kirjeldamisel, indiviidi mõistmisel ja käitumise ennustamisel. Ta rääkis sellest, et psühholoogia on tubli vaimse teatud tunnuste inimrühmades esinemise statistilisel kirjeldamisel, kuid see ei rakendu üldse hästi enamikule üksikindiviididest. Samuti väljendas ta veendumust, et…
Muidugi kasvatab nii üldist kui kohalikku ärevust paarikümne viimase päeva jooksul toimunud suurte sotsiaalsete jõuvõtete kasutamine ajalooliselt tundlikes kohtades: kõigepealt aserite rünnak Mägi-Karabahhis, mille tulemusena lahkuvad sealt loetud päevaga pea kõik armeenlased; seejärel järsku lahvatanud relvakonflikt Palestiina Hamasi ja Iisraeli vahel ning lõpuks tehti katki Soome-Eesti gaasijuhe. Küllap ei ole need sündmused omavahel olemuslikult seotud,…
Vähemasti ühiskonna mikromehhaanikas oli eelmise nädala tegijaks Valdar Parvega juhtunu. Ta avaldas Eesti Päevalehes loo, mille mõnes kohas tõlgendati käredamas sõnastuses eesti praeguse poliitelu tulipunkte ja lõpuks seoti neid demokraatia õppetundidega minevikust. Edasi pööras asi autori jaoks üpris kafkalikuks, kui üldsegi mitte loo peategelase tellimisel esitab väga tuntud advokaat autorile kirjaga nõude lukku kirjutatud õigusabi…
September on siiani välja päris suvine olnud, päeval ikka 20 kraadi ringis sooja ja ööselgi enamasti üle 10. Ometi on naabrivaher hakanud punaseks minema ning järve ääres on suve lahkumist järjest rohkem tunda ja näha – vesi taganeb, paistab järjest paremini läbi ning lõhnab järjest värskemalt, kohin kostab koduni, vähegi tuulisem ilm teeb lainete harjad…
See kahevalentne tõdemus on aegajalt ikka moraaliasjades ajutiselt tegija olnud. Nüüd on niigi sündmusterohkes augustis veel kaks vahvat sama põhimõtet järgivat näidet teatavaks saanud. Kõigepealt ilmnes, et üks ettevõtlik majandusmees on käima pannud nupule vajutamisega elust lahkumise teenuse ja alles kolmas edutult läinud gaasitamisega teenuse pakkumine päädis riigi sekkumisega. Paraku pole riigil olnud paremat ettekäänet…
Kogenud akadeemiline juht ja poliitik Jaak Aaviksoo kirjeldas mõni päev tagasi meie poliitmaastikul toimuvat ning tema nelja kriisi kommenteerimise põhisõnum oli, et võimul ei tasuks liiga jõuliselt oma poliitilisi dogmasid realiseerima minna, sest valimiste tulemustega sündinud koalitsioonileping ei pruugi ometi ühiskonna tegelikke arvamuslikke jõujooni peegeldada ning mõne valimislubaduse tormakas realiseerimine võib vastupidiselt soovitule sotsiaalseid pingeid…