Taaskord üritati käima panna kampaaniat, et viletsast elust saaks kellegi abil lihtsamalt lahkuda. Nüüd üritas Pealtnägija 4. oktoobri saates oma mõjujõu ja toetava hoiakuga teemat uuesti ühiskonna fookusesse saada, kuid mõne mõne nädala möödumisel on üpris selge, et seegi kord asja tõsiselt käsile võeta. See ei ole üldse halb, sest konkreetselt kirjeldatud teenuseks nimetatud tegevus, millele saates toetust pakuti on ikka allapoole igasugust normaalse teenuse taset, saati siis sedavõrd olulises ja erilises valdkonnas kui inimese elust lahkumine. Loomulikult tahetakse taas mängu tuua universaalne teenuse mall või särk, mida üritatakse elust lahkumise tegevusele selga tõmmata. Kogu lugu paistab ju soorituse mõttes algusest peale vildak, aga ometi ei oska ka mõneti iroonilisel moel paragrahvijüngrid tehtule muud ebaseaduslikku ordineerida kui ebaseaduslik teenuse osutamine. Kuigi uuemad isikuautonoomia austamisest lähtuvad abistatud enesetapu eetilised aspektid on eetikute huviorbiidis olnud juba eetikapõhimõtte väljahõikamisest 1970. aasta teisel poolel, siis seekord nendega meie kohalikus asjaajamises sirgjooneliselt ei tegelda. Pigem tahab saatejuht tekitada vaatajates tunnet, et kõnealune tegevus võiks juba kasvõi olemasoleval viisil lubatud olla ja selle puudumine kärbib tublisti meie kõigi vabadust. Samuti ei paista saatejuhi meelest kuigi oluline olema meedikute kaasamine sellesse tegevusse, pigem noomitakse neid hea kvaliteedi ja piisava kättesaadavusega palliatiivse ravi ravi vajalikkuse toonitamise pärast, sestap tulevat insener-majandusmehed sellega piisavalt hästi toime. Üllatab tõesti, et probleemi paista olema gaasiseadme kvaliteediga ja töökindlusega, mis paistavad seni päris halvad olema ja seetõttu võib tõsisest asjast mingi “kino tegemine” saada. Samuti on raske uskuda, et insener-majandusmees suudab adekvaatselt hinnata nende inimeste tervise olukorda, kes ta juurde 3000 euro ja enesetapu sooviga tulevad. Niisamuti ei räägitud midagi sellest, kuidas on korraldatud suhtlus lähedaste ja protseduurijärgsed tegevused. Kui peaks rakendatama siin suurest tööviljakusest ja efektiivsusest lähtuvat äriloogikat, siis on teenusega seotud kuritarvituste tekkimine liiga suure tõenäosusega võimalik. Kuigi palju ei selgunud isikuautonoomia nurgakiviks oleva informeeritud nõusoleku kohta kõnealuse tegevuse läbiviimiseks. Olla olemas küll teenuse osutamise leping, kuid jäi selgusetuks, kas ja millisel määral sisaldavad selle aspektid informeeritud nõusoleku põhikomponente. Eetikute tõstatatud abistatud enesetapuga seotud kriitilisi kohti on veel teisigi, kuid jäägu need juba teiste kirjatööde sisuks. Kõik kokku, saates nähtud teema tõstatamise viis ei aita kaasa inimese elu lõpu teemade sisukaks käsitluseks.