2008/2009. aastal pakkusid Meditsiiniuudised võimalust regulaarselt kirjutada neile lühikese loo mõnel meditsiinieetika või koguni meditsiini enda üldisemal teemal. Mulle sobis see ettepanek hästi, sest klappis hästi minu praeguse ametiga ning formaat samas õige paindlik. See formaat ei passi muidugi üldsegi akadeemiliste kogukondade arusaamadega olulisest tegevusest, kuid meditsiinihumanitaarias on akadeemilise formaadi ja tegelikele sihtrühmadele edastamise selguse ning kiiruse dilemma olemuslik ning raskesti ühitatav. Teiseks ei ole elektroonilised Meditsiiniuudised kõigile vabalt jälgitavad, kuid kaasaegse meditsiinieetika üheks tähtsaks omaduseks on selle avatus ja interdistsiplinaarsus, mis teenivad muidugi kõigepealt paremat üksteise mõistmist nende erinevate huvigruppide vahel, keda meditsiin paratamatult kokku seob. Sellistelt alustelt paistiski see võimalus oluline olema Eesti meditsiinieetika kontekstis ja sobis isikliku sättumuse ja raskustega pikemateks arendusteks samuti hästi. Järgnevalt saavadki need lood kirjutamise järjekorras ritta seatud:

¤ Quo vadis, meditsiinieetika?
¤ Tõenduspõhise meditsiini paratamatud pingeolukorrad
¤ Pealinna perearstid vormivad meditsiinieetikat
¤ Arstid ja ajakirjanikud
¤ Õigluse otsingutel
¤ Eetikakomiteed – kaasaegse meditsiinieetika olulised tööriistad
¤ Tänane tervishoiu korraldamine ahistab traditsioonilist meditsiinieetikat
¤ Raha ja ravimuuringud
¤ Meditsiini rituaalsusest
¤ Rahvatervise eetikast
¤ Tervis ja eetika
¤ Majanduskriis kui sotsiaalne haigestumine
¤ Suurte tüdrukute raseduse katkestamisest
¤ Apteekide suretamine
¤ Meditsiini dividendiseerumisest
¤ Ajalehtede turmtuli meditsiini pihta