Andres Soosaare veeb

Keskpanga presidendist on saanud innukas Eesti makromajanduse ideoloog

Erinevalt mõnest eelmisest Eesti Panga presidendist ja valitsuse majandusministrist on Ardo Hansson tippametnikuna suhteliselt lühikese aja jooksul juba päris mitu korda avaldanud üldmeedias analüüsivaid seisukohti Eesti majanduse oleviku ja tuleviku kohta. Just täna nägi Postimehes ilmavalgust tema pikem kirjatöö edasise majanduskasvu saavutamise võimaluste teemal. Lugu on katse teatud põhimõistete kaudu kirjeldada tänapäevase rahapõhise majanduse toimimist ja selle edenemise võimalusi. Eks põhimõisted…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika IV: sotsiaalse vaakumi vältimine erakondade tegevusega

Seadusest: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, … Ühiskonna tegelikus toimimises ei lase lihtsal sotsiaalsel atomismil universaalseks saada sotsiaalsete rollide jaotamine ettantud reeglite kohaselt, mis omakorda aitavad tagada sotsiaalset eksistentsi. Selles rollijaotuses on erilisel kohal erakonnad, mis võivad valimiste…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika III: Demokritos ja demokraatia

Demokritost (umbes 460 – umbes 360 eKr) peetakse üheks atomismi isaks. Ehkki tema nimi on kahtlaselt sarnane ühe tänapäeval väga armastatud ühiskonnakorralduse viisiga, ei ole kuigi palju teada, mida ta ise ühiskonna toimisest arvas. Siiski saaks tema loodusliku atomismi vaade päris hästi ka sotsiaalseseks atomismiks laiendada, mille puhul ühiskonna algaelemendiks on üksikinimene ning nende kooslused moodustavad erinevaid insitutsioonie.…

Read More+

Filosoofia määratlemisest

Väga erinevalt on püütud filosoofiat defineerida, kuid miks mitte ei võiks see olla üksikisikule või täpsemini tema vaimule tähendust loov tegevus. Vaimu tähendus on piirdu üksnes selle seesmiste asjaolude esitamisega, vaid vajab ka ümbrusele sisu andmist. Mõned tähendused on isikute suuremat poolehoidu leidnud ja mõjukamad, teised võivad olla küll isikupärased, aga teiste  veenmise jõult tagasihoidlikud ja asjaolude halva kokkusattumuse…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika II: koht ja ruum

Nii looduslikud kui sotsiaalsed jõud panevad ruumis üksusi teatud viisil liikuma. Jõu suurus ja suund ning üksuste inerts on omadused, mis kirjeldavad ruumi (keskkonna) ja selles paiknevate üksuste vastasmõju. Looduslikus ruumis näikse konkreetsel kohal olema õige väike tähtsus ning ühel kohal ei paista olema suuremat tähtust teistega võrreldes. Kohad ruumi sõlmedena peavad olema, aga nad ei organiseeru mingiks hierarhiaks.…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika I: jõud ja võim

Kuigi mehhaanika mõeldi sajandeid tagasi just looduses toimuva kirjeldamiseks ja seletamiseks, on selle klassikalised mõisted päris laialdaselt kasutuses ka ühiskondlike liikumiste mõtestamiseks. Iseäranis kenasti kulgevad paaris jõud ja võim, mida mõnikord ühiskonnas toimuvale rakendatuna on õige keeruline teineteisest eristada.  Eesti ühiskonnas on viimastel aastakümnetel võimu suhtutud õige imelikult: 1990. aastatel püüti reaktsioonina eelnenud nõukogude võimule eesti võimu pidada…

Read More+

Kevad

Talv oli küll pikk, aga kevad samuti väga hoogsalt tulnud ning viimasel 10 päeval on väljas kindlalt rohkem saabuvat suve kui möödunud talve tunda.

Professor Kõks ülestunnistuse väärtusetusest

Juba mitu kuud on möödas ajast, kui kõrge kohus kuulutas Andrus Veerpalu dopingusüüdistusest priiks ja algas spordikangelase kaitsegruppi kuulunud teadlaste tähelend. Et kõrge kohus ei ole just sageli inimesi õigeks mõistnud, siis mitu korda edasi lükatud otsuse tuleku eel oli paljude närv selle asjaga seoses üksjagu püsti ja kiputi igasuguseid jutte rääkima nii asjast kui ka pisemate ja…

Read More+

Kivirähk on lasknud Pearu ja Karini kokku üheskoos elu mõtet otsima

Põnev oli täna õhtul vaadata VAT Teatri poolt lavalaudadele toodud  Kiviräha valitud katkendeid Tammsaare erinevatest teostest. Katkendeid ühendavaks sõnaliseks ja vaatemänguliseks fantaasiaks oli Pearu ja Karini kohtumine ühes Tallinna kohvikus, mille aknast paistis Toompea ära.  Tammsaare tekstid on tõesti sedavõrd vägevad, et nendest eesmärgipäraselt noppeid tehes saab uusi lugusid, mis töötavad nii iseseisvatena kui pakuvad taustu ja tõlgendusi algsete tekstide mõistmiseks. Mida Kivirähk soovis oma…

Read More+

“Looming” alustas 1923. aasta aprillis, “Eesti Arst” 1922. aasta jaanuaris

Tänane Postimees teatab esiküljel, et homme 90 aastat tagasi ilmus Eesti vanima järjepidevalt väljaantava ajakirja Looming 1. number. Looming ei ole siiski kogu aeg ilmunud iga kuu tagant, suure sõja ajal olevat neilgi paus mitu aastat olnud. Ajakiri Eesti Arst alustas ilmumist 1922. aasta jaanuarist ja käib alates 1989. aastast jälle. Tõsi,  katkestus on Loomingu omast olnud märksa…

Read More+