Andres Soosaare veeb

Ühiskondlik mehhaanika V: kontsentreerumine viib tasakaalu

Meil on mure enamuse riigi territooriumi regionaalarengu pärast, kõikjal imestatakase Detroidi linna pankroti üle. Nende puhul on tegemist on  siiski vaid ühe ja sama nähtuse, sotsiaalse kontsentreerumise, erinevate ilmingutega. Indiviidid on paratamatult piiratud võimete ja võimalustega ning seda defitsiiti on inimestel õnnestunud korvata mitmekesise ja leidliku ühiskonnastumisega, mille üheks levinud formaadiks on suurte hästiorganiseeritud sotsiaalsete koosluste tekitamine ja…

Read More+

Arstimine ja filosoofia

Äsja ilmunud legendaarset sisehaiguste professorit Kuno Kõrget meenutavate mälestuste raamatu lõpus on avaldatud ka kaks tema olulist kõnet: üks TRÜ arstiteaduskonna ajaloost 1982. aastal (kui peeti ülikooli 350. aastapäeva märkimiseks) ja teine 1989. aastal Eesti taaskordse vabanemise aegsel arstide foorumil. Esimesest kõnest kõitis mu tähelepanu enim lühike lõiguke (lk 151) esimesest kuldmedali saanud arstitudengi võistlustööst 1805. aastal. Üliõpilane Jürgenson…

Read More+

Keskpanga presidendist on saanud innukas Eesti makromajanduse ideoloog

Erinevalt mõnest eelmisest Eesti Panga presidendist ja valitsuse majandusministrist on Ardo Hansson tippametnikuna suhteliselt lühikese aja jooksul juba päris mitu korda avaldanud üldmeedias analüüsivaid seisukohti Eesti majanduse oleviku ja tuleviku kohta. Just täna nägi Postimehes ilmavalgust tema pikem kirjatöö edasise majanduskasvu saavutamise võimaluste teemal. Lugu on katse teatud põhimõistete kaudu kirjeldada tänapäevase rahapõhise majanduse toimimist ja selle edenemise võimalusi. Eks põhimõisted…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika IV: sotsiaalse vaakumi vältimine erakondade tegevusega

Seadusest: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, … Ühiskonna tegelikus toimimises ei lase lihtsal sotsiaalsel atomismil universaalseks saada sotsiaalsete rollide jaotamine ettantud reeglite kohaselt, mis omakorda aitavad tagada sotsiaalset eksistentsi. Selles rollijaotuses on erilisel kohal erakonnad, mis võivad valimiste…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika III: Demokritos ja demokraatia

Demokritost (umbes 460 – umbes 360 eKr) peetakse üheks atomismi isaks. Ehkki tema nimi on kahtlaselt sarnane ühe tänapäeval väga armastatud ühiskonnakorralduse viisiga, ei ole kuigi palju teada, mida ta ise ühiskonna toimisest arvas. Siiski saaks tema loodusliku atomismi vaade päris hästi ka sotsiaalseseks atomismiks laiendada, mille puhul ühiskonna algaelemendiks on üksikinimene ning nende kooslused moodustavad erinevaid insitutsioonie.…

Read More+

Filosoofia määratlemisest

Väga erinevalt on püütud filosoofiat defineerida, kuid miks mitte ei võiks see olla üksikisikule või täpsemini tema vaimule tähendust loov tegevus. Vaimu tähendus on piirdu üksnes selle seesmiste asjaolude esitamisega, vaid vajab ka ümbrusele sisu andmist. Mõned tähendused on isikute suuremat poolehoidu leidnud ja mõjukamad, teised võivad olla küll isikupärased, aga teiste  veenmise jõult tagasihoidlikud ja asjaolude halva kokkusattumuse…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika II: koht ja ruum

Nii looduslikud kui sotsiaalsed jõud panevad ruumis üksusi teatud viisil liikuma. Jõu suurus ja suund ning üksuste inerts on omadused, mis kirjeldavad ruumi (keskkonna) ja selles paiknevate üksuste vastasmõju. Looduslikus ruumis näikse konkreetsel kohal olema õige väike tähtsus ning ühel kohal ei paista olema suuremat tähtust teistega võrreldes. Kohad ruumi sõlmedena peavad olema, aga nad ei organiseeru mingiks hierarhiaks.…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika I: jõud ja võim

Kuigi mehhaanika mõeldi sajandeid tagasi just looduses toimuva kirjeldamiseks ja seletamiseks, on selle klassikalised mõisted päris laialdaselt kasutuses ka ühiskondlike liikumiste mõtestamiseks. Iseäranis kenasti kulgevad paaris jõud ja võim, mida mõnikord ühiskonnas toimuvale rakendatuna on õige keeruline teineteisest eristada.  Eesti ühiskonnas on viimastel aastakümnetel võimu suhtutud õige imelikult: 1990. aastatel püüti reaktsioonina eelnenud nõukogude võimule eesti võimu pidada…

Read More+

Kevad

Talv oli küll pikk, aga kevad samuti väga hoogsalt tulnud ning viimasel 10 päeval on väljas kindlalt rohkem saabuvat suve kui möödunud talve tunda.

Professor Kõks ülestunnistuse väärtusetusest

Juba mitu kuud on möödas ajast, kui kõrge kohus kuulutas Andrus Veerpalu dopingusüüdistusest priiks ja algas spordikangelase kaitsegruppi kuulunud teadlaste tähelend. Et kõrge kohus ei ole just sageli inimesi õigeks mõistnud, siis mitu korda edasi lükatud otsuse tuleku eel oli paljude närv selle asjaga seoses üksjagu püsti ja kiputi igasuguseid jutte rääkima nii asjast kui ka pisemate ja…

Read More+