• Medicus – amicus et servus insanorum
    Medicus – amicus et servus insanorum
  • Cessante causa, cessant effectus
    Cessante causa, cessant effectus
  • Primum non nocere
    Primum non nocere
Meditsiinifilosoofia

Meditsiinifilosoofia

Meditsiinifilosoofia osutab siin arstimisega seotud filosoofilistele ja humanitaarteaduslikele aspektidele

Read More

Funktsionalism

Funktsionalism

Mõistuspärane tegevus lähtub enamasti eesmärgist, selle saavutamise võimalikkusest ja tegutsejatele sobilikest tegevustest

Read More

Teised lood

Teised lood

Aegajalt on mõni asi sedavõrd mind köitnud, et olen suutnud kogetu ka kirja panna

Read More

Majanduse mõistmine ja raha sotsiaalset visualiseeriv vägi

By

Valimiste eel ja sakilise euroarengu ajal kohtab sagedamini mitut masti tegelaste suust ütlust “Keegi X (poliitiline vastane või konkurent vähemasti) ei mõista või ei tunne majandust” ning avalikus ruumis ringleb päris ohtralt ideelist rämpsu, mis võimu kätte sattununa kanaliseeritakse sotsiaalsete jõududega inimeste käitumist juhtivateks soliidses sotsiaalses kostüümis olevateks lollusteks. EE6 teatab oma staatusele omase enesekindlusega…

Read More+

Carl Gustav Hempeli loodusteadusliku teadmise anatoomia nüüd ka eesti keeles

By

Mustade, aga siiski natuke värviliste mummuliste kaantega filosoofiaraamatute sarjas ilmus läinud aasta päris viimases lõpus Carl Gustav Hempeli (1905–1997) kuulus peaaegu tänapäevase teadusfilosoofia üldkäsitlus “Loodusteaduse filosoofia” (originaalis 1966).  Meie muidu nii teaduste lembese rahva keeles on teadusfilosoofia kirjasõna hulk ja maht õige kasin, nii et selles vallas on niisuguse teose tõlke ilmumine tähtsaks sündmuseks, mis vaatamata poole sajandi pikkusele hilinemisele…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XX: raha väe testimine 2

By

Jälle on käes ajad, kus lähemate kuudega testitakse korralikult raha väge sotsiaalsete asjade korraldamisel. Mulle meenus, et olen LÜLIsse sama pealkirjaga sissekande juba teinud, kuid eks kordus viita vist hetkel mu peas uute mõtete vähesusele. Aga Kreekas demokraatlikult võimule tulnud valitsus tahab ilmatute võlgade asjus võlausaldajatega uuele kokkuleppele jõuda, mis (võõra) raha survet ühiskonnale vähendaks. Kreeka…

Read More+

Presidendi käramine kärajatel

By

Seekordse käramise teemaks oli päris suureliselt pandud “Millist Eestit jõuame pidada?” Tema riigiehitust käsitleva sõnavõtu kompositsioon oli pigem tiirutav: aegajalt asendus veendumus ebakindluse, lihtne selge jutt mõistukõne ning triviaalsed tõed olemuslike probleemidega. Kõik kokku kippus riigi esimese isiku sõnadest vägisi sugenema esitatud küsimusele vastus, et oleme raskustes olemasoleva Eesti pidamisega. Kõikide (ka isegi mõnede väga vajalike) asjade…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XIX: radikaalsete moraalsete jõudude kokkupõrked Pariisis

By

Aasta algas ühe sotsiaalse vulkaanipurskega Pariisis, mille energia pärineb suuresti eetika valdkonnast. Niivõrd võimast moraalset kokkupõrget ei näe just sageli, kuid kindlasti ei ole tegemist siiski ka mingi üleilmse apokalüptilise sündmusega, pigem ikka ühe verstapostiga inimkonna ühtse küla moodustamise teel. Niisiis põrkusid vana maailma ühes kõige tähtsamas kohas sotsiaalse ontoloogia vaatepunktist radikaalne fundamentalism ja radikaalne relativism. Mõlema…

Read More+

2014

By

Lõppev aasta on olnud üks muutumiste ja mõõduvõtmiste aasta. Mõõduvõtmised on seotud eeskätt suure riikidevahelise poliitikaga, mille taga ikkagi lõpuks nendes kooslustes domineeriv või domineerima püüdlev üksikisiku ja tema ühiskonna vaheliste suhete iseloom. Euroopas nii soodsat pinnast leidnud ja psühholoogilist sarmi pälvinud iga üksikisiku sotsiaalse ruumi laiendamise kampaania osutus slaavi maailma lõhkuvaks (sotsiaalseks) dünamiidiks ning küllap uus aasta näitab juba…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XVIII: parlamendi tugevus ja riigi juhtimise raskuskese

By

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste küsib tänases PMs ambitsioonikalt “Kuidas riigireformida riigikogu?” Kuigi ta vastab küll enda tõstatatud küsimusele sisuliselt, et ei kuidagi, las jääda struktuurselt kõik nagu on, vaja hoopis struktuur õigesti tööle panna, viljeleb ta oma kirjatöö viimases lõigus ometi päris mõnusalt sotsiaalset mehhaanikat. Ta mainib seal kahte staatikas (ja teinekord ka dünaamikas)…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XVII: rahvuse tugevus

By

Rahvustel on muidugi erinev tugevus, st vastupanuvõime erinevatele jõududele, mõjugu need kas väljast või seest. Väliseid jõude on olemuselt mitut sorti, nii loodusest kui sootsiumist; sisemised pärinevad suuresti sootsiumist ja selle liikmete vaimust. Küllap on rahvuse püsimiseks optimaalne tavaline jõudude tasakaal ja pisemad fluktuatsioonid selle ümber.  Suuremad kõrvalekalded tasakaalupunktist evivad ikkagi riske, mis võivad sootsiumi viia veelgi enam tasakaalupunktist eemale ja/või…

Read More+

0punkt – tänapäevane “Kevade”

By

Kooli ja seal inimeseks saamise teema on eesti mõtte- ja näiteloos ikka tähtis, sisukas ja mõjukas olnud. Eile õhtul nähtud “Nullpunkt” lisab veel ühe kinnituse ja versiooni sellele arusaamale. Pigem tänapäevasele eesti filmile isegi tavatult, kuid muidugi sümpaatselt, on filmil selge ja tugev lugu. Ehkki see lugu kuulub vist küll pigem moodsate kangelasmuinasjuttude valda ning esitatud…

Read More+

In memoriam Olaf Imelik *12.03.1923 – †27.11.2014

By

Taas on lahkunud on üks tubli mees eesti füsioloogide II generatsioonist. Kui Rudolf Tamm (1886–1946) ja Maks Tiitso (1900–1944) olid esimesed eesti soost mehed, kes Tartu ülikooli füsioloogia instituudis akadeemilistes ametites tööle hakkasid, siis Olafi tulek füsioloogia kateedrisse järgmise suure sõja järel juhtub kindlasti õige lähedal siinse füsioloogia uue ajastu algusele 1940. aastate keskpaigas. Ja…

Read More+