Ühiskondlik mehhaanika XVI: kultuur kui mehhanismiline masinavärk

Päris üllatav oli lugeda peatselt toimuva konverentsi “Eesti kultuuri süvamehhanismid” tutvustusest, kui mehhaanilise vidinana saab kultuuri mõista, kuid olgu oma silm siingi kuningaks: ¤ Juri Lotman ja Boriss Uspenski  “Kultuuri semiootilisest mehhanismist” (1971):  Kultuurimehhanismi toimimise vältimatu tingimus on mitut tüüpi struktuuride (kultuurikeelte) eri korrastusastmete olemasolu, mille vahel toimuvad erinevad tõlkeprotsessid. ¤ Kultuur on eriline tähenduseloome…

Read More+

In memoriam Madis Kõiv *05.12.1929 – †24.09.2014

Madis Kõiv kuulub kindlasti nende isikute hulka, kellega suhtlemine ja samas ruumis viibimine on mind väga tublisti kujundanud. Meie tutvus algas üle kahekümne aasta tagasi analüütilise filosoofia seminarides. Pole vähimatki kahtlust, et nii põhjaliku lugemise tundidesse ei ole ma enne ega pärast neid seminare enam sattunud. See oli mingi imepärane vaimustus või pühendumus, mis seminari…

Read More+

Üksildaste iidolite lahkumine

Sel nädalal lahkusid siit ilmast Madis Kõiv ja Jaak Joala – kaks meie suurmeest. Nad tegid oma elus õige erinevaid asju, mis pälvisid teiste peades ja südametes nii ülimat poolehoidu kui ka mittemõistmist,  ning elasid oma elu õige erineval moel, kuid oma üksinduses olid nad teineteisele ka väga sarnased. Ei ole õrna aimugi, kas nad…

Read More+

Maiste unelmate teekonnad

Ilmar Raagi värske film “Ma ei tule tagasi” on 20. sajandi keskapiga mõjuka virtuaalse filosoofiavoolu mõttes väga eksistentsialistlik film, võib olla isegi eksistentsialistlikum kui “Hullumeelsus” ja kindlasti eksistentsialistlikum kui “Kevade”, mis mõlemad on sellest ajast, kui kunstnike peades oli eksistentsialismil ja tema mõttekoel praegusest märksa enam ruumi.

Freudi kahekõne mõjuka tundmatuga – intellektuaalse teatri mõjus seanss sadamateatris

Käisime järjekordse draamafestivali raames üleeile pärastlõunal sadamateatris Eric-Emmanuel Schmitti “Külalist” vaatamas. Üle mitme aja oli taas võimalus osa saada tugevasti filosoofilise sisu ja tekstiga lavaloost, milliseid eesti teatris aegajalt ikka etendatakse (varasemast meenub kõigepealt Madis Kõivu “Filosoofi päev”). Loo autoril on õnnestunud tükki kokku segada ülimalt tihe vaimne kontsentraat, kus läbipõimununa  paistavad pildikesed riikide, rahvaste,…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XV: haridus ja seda korraldav süsteem on sotsiaalset masinavärki loov, jooksutav ja taastootev ahelkäitumine

1. septembrit on Eestis minu mäletamist mööda kooliaasta alguse tõttu kõigi jaoks ikka kasvõi natuke eriliseks päevaks peetud. Eks sellele konkreetsele kuupäevale hariduse võimendamise rolli ajastamine ole viimase paari aastakümne jooksul ka erinevaid arvamusi tekitanud, kuid ühiskonna stabiilsuse märgina on seda viimastel aastatel järjest vähem kõigutada üritatud. Kooli rolli ei ole üheski ühiskonnas võimalik üle…

Read More+

Inimene XII – ole aga muudkui turul ja kauple pidevalt!

Turuühiskond on selle liikmetele õige nõudlik žanr, sest selle režissööride arvates tuleb selle erinevates sektsioonides kogu aeg end müüa, et saaks siit-sealt teistelt enda jaoks tarvilikku osta. Mõnikord kurdavad mõned turukorraldajad, et ah sa mait, turg moonutab tegelikkust ning seal toimuvat tuleks vajalikul moel sättida. Eks sellised arvamused pärine ikka läbiproovitud ideoloogilist lähenemist toetavast vaateviisist, et tegijail…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XIV: maksud nii sotsiaalse masinavärgi kui inimeste omavaheliste suhete teenistuses

Äsja võttis üks Eesti partei heaks mõtteks muuta riigi senist maksukorraldust nõnda, et kuupalgalt alla 500 eurot ei tuleks tulumaksu enam võtta. Muutuse eesmärk olla ikka see, et parandada väiksema sisstulekuga inimeste toimetuleku võimalusi. Kuigi press võimendab peamiselt ettepaneku ja ka raha enda numeroloogilist külge, kumab ettepanekust õige selgesti ülestunnistus, et ühiskond ei toimi meil…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XIII: väga suurte sotsiaalsete koosluste toimimise jäikus/paindlikkus on testimisel

Ukrainaga seotud vastasseis Venemaa ja lääneriikide vahel järjest süveneb ja mõlema poole astutavad sammud peegeldavad õige hästi seda, milline on mõlema poole sotsiaalse masinavärgi jäikus (või siis vastupidi, selle paindlikkus). Praegu näikse osapooled olema valinud võitlusformaadiks mängureeglid, kus suhteid blokeeritakse valikuliselt, ilma otseses sõjalises vastasseisus olemata. Niisugustes tingimustes võidabki mängu see, kelle sotsiaalne süsteem peab…

Read More+

Globaalse küla ühes küljes pahandus muudkui kasvab

Õhtumaade suurimate sotsiaalsete koosluste läbikäimises on kummalised ajad, sest enda arvates absoluutselt õige asja ajamise nimel sätitakse üksteise suhtes käima järjest uusi piiranguid. Küllap on lootus vastaspoolt seniselt teelt tagasi meelitada, kuid õnneks ei paista asjaosalistel siiski tõsisemat tapamasinate käivitamise kirge olema. Kui möödunud sajandil tegid ühiskonnad isepäiseid tegusid inimkonna tulevase õnne retoorika lippude all,…

Read More+