Koroonareaktsioonid

Üht tüüpi viirustel ühes nende poolt esile kutsutud tõvega on õnnestunud pingule tõmmata ühiskondade paljusid sotsiaalseid konstruktsioone nii meditsiini kui paljudes teistes valdkondades. Pinguldumiste põhisisu seisneb surves ühiskonna haiguseelsele tasakaalule, mille taga on omakorda ülekoormused ühtedes valdkondades (meditsiinisüsteem ja teatud vahendite tootmine) ja kängumised teistes (inimeste ja ühiskondade ettevaatlikkusest tingitud mittehädavajalikud tegevused). Kõrvalekallete mastaap ja…

Read More+

Koroonareaktsioonid

Üle pooleteise aasta oleme elanud Covid-19 ajastul, kuid hetkel ei ole veendumust, kas selle kestuse kohta tuleks öelda ‘juba’ või ‘alles’. Küllap sõltub hinnang hindaja asukohast optimismi-pessimismi skaalal, kuid hetkel tundub teine neist pigem adekvaatsem hinnang olema. Ühe õige noore viiruse mõju inimkonna sotsiaalsele toimimisele on olnud väga suur, seda nii mõju mitmekesisuse, ulatuse kui…

Read More+

In memoriam Jüri Marran (*12.02.1937 – †19.04.2021)

See pidi olema enne enne 1981. aasta jõulusid, kui Karlovas ühel sünnipäeval esimest korda Jüriga viivuks kohtusin ning eelmise aasta 14. detsembril nägime tema pool kodus teineteist tunniks-  pooleteiseks viimast korda. Rääkisime sel aastal küll veel mõned korrad lühidalt telefonitsi, kuid hoolimata teineteise mõistmisest, olid eksistentsiaalsed olud siis juba kardinaalselt muutunud. See on olnud pikk…

Read More+

Jää

  Tassil on mõni aeg tagasi järvelt lahkunud jää ning kalamehed käivad juba mitmeid päevi jõe ääres õngitsemas.

Kevad

Kirjade järgi on eilsest kevad ametlikult kohal, aga aastaegade vahetumist märkis ilmataat siiski päris korraliku pärastlõunast hommikuni kestnud lumesaju ja väheste miinuskraadidega. Selle aja lilled toimetavad kenasti — läbi lume näitavad end nii lumi- kui märtsikellukesed. Mustvees on jõe suudmeala ja järv veel kindlalt jää all, kuigi on näha juba ka märke (jões kiirema vooluga…

Read More+

Uue aasta hakatused

Juba on tosin protsenti seda aastat kulunud, päev tunnikese pikemaks veninud ning riigis valitsuski vahetunud, kuid ise ei ole suutnud veel ühtegi refleksiooni aasta kohta kirja panna. Valitsuse vahetamine käis kiiresti ja õlitatult ning Kaja Kallas on saanud juba paar nädalat peaministergi olla. Ega tema tegemiste sisulisest küljest just ülemäära palju ei ole kuulda olnud…

Read More+

2020

Oli üks naasmiste aasta. Kogu maailm naasis taas ühe kõiki mõjutava taudini, kuigi korraks oli eelmise sajandi viimase veerandi keskpaigas tunne, et nakkushaigused on üldse üks hääbuv meditsiini valdkond. Ise jõudsin tegevustes tagasi füsioloogiasse ja elamistes Mustveesse, esimesest olin liikuma läinud 2005. aastal ja teisest tegelikult juba 1976. aastal. Mõned räägivad, et naas ei ole…

Read More+

Ootuses sügis

Seegi kord ei kipu sügis looduses kuidagi talvele teed tegema. Novembri keskpaik on käes, siiani on vaid vähesteks tundideks õuekraadiklaasi näidik miinust või nulligi näidanud. Kliimaktivistide hääli ei ole kuulda, elame krooniviiruse teise laine harjal ja ehk on nad hoopis toimuvaga rahul, sest planeet on juba saanud puhata vabade jõukate inimeste naudingulisest tormlemisest ja viirus…

Read More+

Filosoofide kõndimised

Evelini kaudu sattus õige juhuslikult minu kätte tänapäeva prantsuse filosoofi Frédéric Grosi 2009. aastal valminud raamatu “Kõndimise filosoofia” eestindus. Kõndida mulle meeldib ning filosoofia samuti, sestap võtsin pealkirja tõttu teksti lähemale vaatlusele. Selle kogumiku alapeatükid rääkisid kõnnilembestest filosoofidest, kes kasutasid seda liikumise moodust õige erinevatel motiividel. Küllap on Nietzsche, Thoreau ja Kant oma kõndimistega selle…

Read More+