Ei juhtugi Eesti teatrites kuigi harva seda, et päris samaaegselt või lühikese ajavahega võetakse mitmesl pool mängida üht ja sama tükki. Nii on aga praegugi kuulsa looga “Kes kardab Virginia Woolfi?”. Kuigi tükk on kavas ka NO99s, trehvasime meie seda eile linnateatris vaatama. Etendus oli kaks esimest vaatust ikka väga võimas ning igaühele, kes akadeemilises maailmas pikemalt olnud, tuli seal…
Ütlemata kahju on tõdeda, et Hennu ei ole enam meie hulgas ning tema poolt korda saadetut ei kinnita enam tema hurmav isik. Kuigi ta ei olnud sünniaastalt enam päris noor, oli ta elu lõpuni üdini nooruslik ning tema elu lõppes ülekohtuselt vara. Eile saatsid omaksed, koolikaaslased, sõbrad ja kolleegid ta viimsesse puhkepaika Raadil. Tundsin Hennu…
Mõni päev tagasi sai läbi aasta, kus nii mitmeski asjas tuli soovunelmatest tagasi jalgadega maa peale tulla. Eks siin meie kandis oli see kõige rohkem seotud võlarallide peatumise ning seeläbi raha väe selgema ilmsikstulekuga. Masu-eelsed aastad jätsid küll mulje, et sotsiaalses keskkonnas ei ole enam võimalik väga suuresti eksida, sest ebameeldivusi sai kergesti kompenseerida nende laenu abil…
Presidendi seekordne aastavahetuse kõne tuletas meelde kooliaastaid, kus mõned naisõpetajad üritasid ilusale pühendunud jutule vahelesegajaid korrale kutsuda sapise sähvamisega, “Nagu lasteaed!” President ei olnud oma kõne esitamise ajal üldsegi pahas tujus, kuid sõnum oli tolle vana looga õige sarnane – saage ometi kord juba suureks ja hakake heaks! Eks teine ametiaeg ja aja enda vältimatu kulg on vist tema arusaama presidendi rahva isa rollist…
Sotsiaaldemokraatidel on lootus parandada eesti rahva tervist patsiendi seaduse eelnõuga, mille on kirjasõnasse pannud Heljo Pikhof ja Eiki Nestor. Mäletajamad räägivad, et patsiendiseadust on üritatud varemgi teha, kuid senised on katsed ei ole veel päris paragrahvide taha lauseid ritta saanud. Küllap on arstide vastuseis olnud see peamine tegur, miks seadust veel siiani ei ole. Ja arstid…
Meie olemasolu paradoks seisneb selles, et pea alati peame ühiskonnas alustama poolelt teelt ning kunagi ei jõua me välja päris lõppu.
Helina Viks selgitas mõni päev tagasi PMs reitinguks peetavate maagiliselt sildistavate tähtede taga oleva sisu. Mind köitis loos kõige enam tema määralus, mille kohaselt “riigireiting on reitinguagentuuri hinnang valitsuse tahtele ja suutlikkusele riigi võetud võlakohustusi tulevikus õigel ajal täita”. Et reitingut võib anda praktiliselt mistahes sotsiaalsele üksusele, siis usutavasti võib seda määratlust käsitleda ka universaalselt funktsionaalsena,…
Meile eeskätt psühholoogiliselt oluliseks verstapostiks oleva viimase 20 iseseisvusaasta teostumise vaimseks äramärkimiseks on Sirp ja selle vahele pandud Diplomaatia võtnud tõsisemalt ajada nende aastate Eesti asja. Mitmed tegelased meilt ja mujalt on saanud võimaluse mõne tuhande tähemärgi suuruse kirjaruumi ruumi kaudu teada anda oma arusaamu Eestis hiljuti toimunu ja edasiste väljavaadete kohta. Kirjutajad ei ole riigijuhid ega üleilmsed tippprofessorid, vaid Eesti suhtes…
Selle nädala rahvusvahelise asjaajmise põhimure on võlakriis, mis on järsku varjust välja karanud USAs, Itaalias ja Hispaanias, mis kõik ju väga suurte sotsiaalsete konstruktide nimetajad ning koondamas enda alla suurt hulka inimesi ja suuri rahvaid. Peaks olema ju päris mõistlik arvata, et suur võlg ei teki iseenesest ja kogemata (raske ette kujutada riiki, kus raha…
Suvi on taas oma südames ja inimesed muudkui laadivad end ühes mõnude ja palavaga uueks viluks ja hämaruseks. Päevad on läinud kuidagi nõnda tempokalt, et ei olegi olnud tahtmist siiani midagi sellest kuskile kirja panna, aga juhtunud on selle ajaga nii mõndagi: ¤ Eile pääsesid riikide ühistegevuse tulemusena Liibanoni pimedas asustamata kõrbes vabadusse ja täna…