Author: Andres Soosaar

Arvumängude võimust tänapäeva ühiskonnas

By

Juba mõnda aega on olnud tahtmine öelda midagi ühiskondliku olemise viiside või vormingute ehk formaatide kohta. Kevadel, kui Tartu ülikoolile järjekordset rektorit valiti, siis oli tahtmine mõtelda ülikoolist kui vaimsest või tunnetuslikust formaadist. Sellest, kuidas ülikooli liikmete põhikirjastatud tegevusest sünnib uus arusaam ja teadmine. Kuigi ülikooli juhtimine tsentraliseerub järjest ning rektor ühes kesknõukogudega saavad järjest mõjukamaks, on…

Read More+

Ideoloogilise võitluse partisanid tegutsemas

By

Postimees avaldab 11. juunil juba varasemast terava sõnaga tuntud kompromissitu rahvuslase Lauri Vahtre artikli mitut masti poliitilisest vihast ning Karl Marxi juhtivast rollist selles, et seda viha pärast tema õpetuse väljailmumist nii palju on olnud. Vahtre loos on Marx üks kuri deemon, kes võib rääkida nii heast kui halvast, kuid selle järgi toimimise tagajärjeks on paratamatu mitut masti massiivne…

Read More+

Eesti põhiseadus Euroopa olupoliitika lõksus

By

Läinud neljapäeval tegi meie riigikohus ajalugu riigi (põhi)seaduse tõlgendamise paindlikkuse testimisel, kui andis teada oma üldkogu otsusest, millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu otsuses väärivad erilist tähelepanu punktid 206–8, kus riigikohtunikud tunnistavad selgesti valitsuse poolt allkirjastatud lepingu ühe sätte vastuolu põhiseadusega ehk riivet, kuid peavad seda…

Read More+

Ühise Euroopa ideaalid surve all

By

Järjest rohkem ja kasvava kartusega räägitakse taas ühise Euroopa projekti tuleviku väljavaadetest, sest selle mõnede asjaosaliste praegune majandusseis tekitab mitmel pool juba ohtlikuna tunduvat närvilisust ja ebakindlust. Üha enam ilmub päevavalgele avameelsemaid, kuid nii inimlikke olukorra seletusi, mille kohaselt ühistegevust nähakse ettevõtmisena, kuhu tegelikult oli algusest peale ja paratamatult sisse programmeeritud võitjaid ja kaotajaid ühes kõige sellest tulenevaga. Hiljutised ideaalid ja deklaratsioonid, et ühistegevusest võidavad kõik, on…

Read More+

Märtsis olnud õpetajate streik arendab jätkuvalt riiki

By

Taaskord on leidnud kinnitust arusaam, et Eesti ühiskond on tublisti hingestatud olevus, sest sama asi avaldab hinge omanikule olevikus ja minevikus hoopis erinevat mõju ning kutsub erinevatel aegadel esile õige erinevaid sotsiaalseid reaktsioone. Kuigi õpetajate streik ise märtsi alguses hakkab inimeste mälus juba tahaplaanile jääma, on selle mõjud osutunud ootamatult tugevaks ja mitmekesiseks. Kui enne streiki, selle ajal ning vahetult pärast seda hurjutati õpetajaid mitut masti sotsiaalsete malakatega,…

Read More+

Võimust ning sotsiaalse ruumi pingest

By

Tavaelu ning ka õige õpetatud arusaamade kohaselt on looduslik ja sotsiaalne tegelikus hoopis erinevad asjad. Teinekord tõlgendavad looduslikku maailma seletavad mõisted ühiskondagi päris hästi, aga sotsioloogilise teleoloogia vahendid ei klapi loodusele enamasti kuidagi. Õige lihtne viis selle mõistelise eristusega toimetulekuks on lihtsalt kuulutadagi looduslik ja sotsiaalne tegelikkus olemuslikult erinevateks asjadeks. Samas näeme, et nad ei ole ka täielikult…

Read More+

Meditsiin ja selle filosoofia

By

Just eile peeti Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvõtmisel Põhja- ja Baltimaade meditsiinifilosoofide osavõtul väikest hubast konverentsi, mille ühiseks nimetajaks võiks pidada ehk esinejate ihalust meditsiini senisest mitmekesisema sotsiaalse integreerimise  järele. Kaasaegne meditsiin on muidugi juba niigi tugevasti sotsialiseeritud tegevus, kuid selle mõned domineerivad formaadid (teenusepõhine ressursi jagamine ning suurte populatsioonide kvantitatiivse kirjelduse põhine teadmise hankimine ja rekendamine) näikse maha suruma…

Read More+

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp on Eesti kangeim naine

By

Olen juba mõnda aega kahtlustanud, et oma mõjult ja võimult ei ole meie rahva kõige kangem tütar mitte Ene Ergma, Evelin Ilves, Laine Randjärv, Tiina Mõis, Viivi Luik, Kaia Kanepi või Margit Sutrop, vaid hoopis Heili Sepa nime kandev haldjas. Lisaks tema enesekindlale meediasse ilmumisele kõige kõmulisemate pahategude seletajana sai see diagnoos veelkord kinnitust tema eilse Postimehe artikli mõtteavaldustest. Eks lugege…

Read More+

Valdur Mikita istutas kalevipoja lehma selga

By

Mõni nädal tagasi avaldas Postimees päris pika Valdur Mikita loo eestluse olemusest ja tulevikuväljavaadetest, mille pealkirjas oli just eesti mees lehma selga pandud. Pole kahtlust, et Mikita on vägagi sõnaosav kirjamees, kuid selles loos isegi nii osav, et loo sõnum (loodetavasti lool pidi ikka sõnum olema) hakkab lugemise edenedes järjest enam tahaplaanile jääma. Artikli üldine tonaalsus oli harjumuspärase…

Read More+