Tänased lehed on pungil koolijuttudest, sest homme algab järjekordne haridusaasta. Natuke 8. märtsi tähistamise moodi see asi on, sest mõni aeg enne 1.septembrit võtavad paljud (nii ka mina) rinna õhku täis ning puhuvad korraga selle päeva auks hinge jälle tühjaks ja edasi kuni järgmise korrani on teema pigem juhuste meelevallas. Naistepäevaga on asi üsna samamoodi, sest ühel päeval…
Jälle on käes see kuupäev, kui meenutatakse 1991. aasta Moskva riigipöörajate tagantjärgi tarkuses haledapoolset jõudemontratsiooni, mille tulemuseks oli nende soovitud kogu impeeriumi päästmise asemel hoopis selle välimiste kihtide vääramatu lagunemine ning uue poliitilise reaalsuse teke Ida-Euroopas. Sellesse varingusse sattunutel tuli muidugi hoolikalt oma samme sättida, et ühe sotsiaalse monstrumi tükkide all ise mitte vigastatud saada ning pärast prantsatust pääseda vabamasse vette omi asju…
Juba mõnda aega on olnud tahtmine öelda midagi ühiskondliku olemise viiside või vormingute ehk formaatide kohta. Kevadel, kui Tartu ülikoolile järjekordset rektorit valiti, siis oli tahtmine mõtelda ülikoolist kui vaimsest või tunnetuslikust formaadist. Sellest, kuidas ülikooli liikmete põhikirjastatud tegevusest sünnib uus arusaam ja teadmine. Kuigi ülikooli juhtimine tsentraliseerub järjest ning rektor ühes kesknõukogudega saavad järjest mõjukamaks, on…
Postimees avaldab 11. juunil juba varasemast terava sõnaga tuntud kompromissitu rahvuslase Lauri Vahtre artikli mitut masti poliitilisest vihast ning Karl Marxi juhtivast rollist selles, et seda viha pärast tema õpetuse väljailmumist nii palju on olnud. Vahtre loos on Marx üks kuri deemon, kes võib rääkida nii heast kui halvast, kuid selle järgi toimimise tagajärjeks on paratamatu mitut masti massiivne…
Läinud neljapäeval tegi meie riigikohus ajalugu riigi (põhi)seaduse tõlgendamise paindlikkuse testimisel, kui andis teada oma üldkogu otsusest, millega jäeti rahuldamata õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu otsuses väärivad erilist tähelepanu punktid 206–8, kus riigikohtunikud tunnistavad selgesti valitsuse poolt allkirjastatud lepingu ühe sätte vastuolu põhiseadusega ehk riivet, kuid peavad seda…
Järjest rohkem ja kasvava kartusega räägitakse taas ühise Euroopa projekti tuleviku väljavaadetest, sest selle mõnede asjaosaliste praegune majandusseis tekitab mitmel pool juba ohtlikuna tunduvat närvilisust ja ebakindlust. Üha enam ilmub päevavalgele avameelsemaid, kuid nii inimlikke olukorra seletusi, mille kohaselt ühistegevust nähakse ettevõtmisena, kuhu tegelikult oli algusest peale ja paratamatult sisse programmeeritud võitjaid ja kaotajaid ühes kõige sellest tulenevaga. Hiljutised ideaalid ja deklaratsioonid, et ühistegevusest võidavad kõik, on…
Taaskord on leidnud kinnitust arusaam, et Eesti ühiskond on tublisti hingestatud olevus, sest sama asi avaldab hinge omanikule olevikus ja minevikus hoopis erinevat mõju ning kutsub erinevatel aegadel esile õige erinevaid sotsiaalseid reaktsioone. Kuigi õpetajate streik ise märtsi alguses hakkab inimeste mälus juba tahaplaanile jääma, on selle mõjud osutunud ootamatult tugevaks ja mitmekesiseks. Kui enne streiki, selle ajal ning vahetult pärast seda hurjutati õpetajaid mitut masti sotsiaalsete malakatega,…
Hall taevas, vihisev tuul ja ringutav ootus paitavama soojuse järele?
Tavaelu ning ka õige õpetatud arusaamade kohaselt on looduslik ja sotsiaalne tegelikus hoopis erinevad asjad. Teinekord tõlgendavad looduslikku maailma seletavad mõisted ühiskondagi päris hästi, aga sotsioloogilise teleoloogia vahendid ei klapi loodusele enamasti kuidagi. Õige lihtne viis selle mõistelise eristusega toimetulekuks on lihtsalt kuulutadagi looduslik ja sotsiaalne tegelikkus olemuslikult erinevateks asjadeks. Samas näeme, et nad ei ole ka täielikult…
Just eile peeti Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvõtmisel Põhja- ja Baltimaade meditsiinifilosoofide osavõtul väikest hubast konverentsi, mille ühiseks nimetajaks võiks pidada ehk esinejate ihalust meditsiini senisest mitmekesisema sotsiaalse integreerimise järele. Kaasaegne meditsiin on muidugi juba niigi tugevasti sotsialiseeritud tegevus, kuid selle mõned domineerivad formaadid (teenusepõhine ressursi jagamine ning suurte populatsioonide kvantitatiivse kirjelduse põhine teadmise hankimine ja rekendamine) näikse maha suruma…