Author: Andres Soosaar

Märtsis olnud õpetajate streik arendab jätkuvalt riiki

By

Taaskord on leidnud kinnitust arusaam, et Eesti ühiskond on tublisti hingestatud olevus, sest sama asi avaldab hinge omanikule olevikus ja minevikus hoopis erinevat mõju ning kutsub erinevatel aegadel esile õige erinevaid sotsiaalseid reaktsioone. Kuigi õpetajate streik ise märtsi alguses hakkab inimeste mälus juba tahaplaanile jääma, on selle mõjud osutunud ootamatult tugevaks ja mitmekesiseks. Kui enne streiki, selle ajal ning vahetult pärast seda hurjutati õpetajaid mitut masti sotsiaalsete malakatega,…

Read More+

Võimust ning sotsiaalse ruumi pingest

By

Tavaelu ning ka õige õpetatud arusaamade kohaselt on looduslik ja sotsiaalne tegelikus hoopis erinevad asjad. Teinekord tõlgendavad looduslikku maailma seletavad mõisted ühiskondagi päris hästi, aga sotsioloogilise teleoloogia vahendid ei klapi loodusele enamasti kuidagi. Õige lihtne viis selle mõistelise eristusega toimetulekuks on lihtsalt kuulutadagi looduslik ja sotsiaalne tegelikkus olemuslikult erinevateks asjadeks. Samas näeme, et nad ei ole ka täielikult…

Read More+

Meditsiin ja selle filosoofia

By

Just eile peeti Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvõtmisel Põhja- ja Baltimaade meditsiinifilosoofide osavõtul väikest hubast konverentsi, mille ühiseks nimetajaks võiks pidada ehk esinejate ihalust meditsiini senisest mitmekesisema sotsiaalse integreerimise  järele. Kaasaegne meditsiin on muidugi juba niigi tugevasti sotsialiseeritud tegevus, kuid selle mõned domineerivad formaadid (teenusepõhine ressursi jagamine ning suurte populatsioonide kvantitatiivse kirjelduse põhine teadmise hankimine ja rekendamine) näikse maha suruma…

Read More+

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp on Eesti kangeim naine

By

Olen juba mõnda aega kahtlustanud, et oma mõjult ja võimult ei ole meie rahva kõige kangem tütar mitte Ene Ergma, Evelin Ilves, Laine Randjärv, Tiina Mõis, Viivi Luik, Kaia Kanepi või Margit Sutrop, vaid hoopis Heili Sepa nime kandev haldjas. Lisaks tema enesekindlale meediasse ilmumisele kõige kõmulisemate pahategude seletajana sai see diagnoos veelkord kinnitust tema eilse Postimehe artikli mõtteavaldustest. Eks lugege…

Read More+

Valdur Mikita istutas kalevipoja lehma selga

By

Mõni nädal tagasi avaldas Postimees päris pika Valdur Mikita loo eestluse olemusest ja tulevikuväljavaadetest, mille pealkirjas oli just eesti mees lehma selga pandud. Pole kahtlust, et Mikita on vägagi sõnaosav kirjamees, kuid selles loos isegi nii osav, et loo sõnum (loodetavasti lool pidi ikka sõnum olema) hakkab lugemise edenedes järjest enam tahaplaanile jääma. Artikli üldine tonaalsus oli harjumuspärase…

Read More+

Demokraatia kui tunnetusmehhanism

By

Demokraatiat võib seletada mitme erineva kandi pealt, sh ideoloogilisest, poliitilisest, psühholoogisest, ajaloolisest, antropoloogilisest jms vaatepunktist. Kui demokraatia tähenduseks pidada  ühiskonnas tema liikmete küllalt vaba verbaalse kommunikatsiooni käigus enamusele sobivate otsuste setitamist, siis evib selline ühiskonnakorralduse viis selgelt ka tunnetuslikku võimet. Tunnetus sünnib valikute esitamisest, nendest ühe kasuks otsustamisest ja selle järgi tegutsemisest. Kui tehtud valik osutub kogukonnale…

Read More+

In memoriam Mati Mägi *08.05.1957 – †30.04.2012

By

Taaskord tuleb kirjutada kurbi ridu inimesest, keda järsku enam ei ole ja kes on mind oma eluga nii palju mõjutanud. Mati on mu vennanaise vend, keda tundsin sellest ajast, kui ta 1970. aastate esimesel poolel oli koolipois Tartu 1. Keskkoolis. Tema rahulik ja vaikse sisemise imestusega meelelaad oli mulle väga mõjuv ning tema lugemus, kultuurihuvi ja sporditegemine…

Read More+

Turgude mängulisus võtab võhmale

By

Paljude ühiskondade (sh Eesti) alusmüüri värskeim ja  hetkel kõige kopsakam kivi on totaalne turumajandus. Turule saab ja tulebki tassida niipalju asju kui vähegi võimalik ning seal saavad inimeste tegevused (või käitumine või elu elamine vms) sotsiaalse väärtuse. Ostuks-müügiks kutsutav vahetus on turunduse (mitte reklaamimise, vaid turuga selle kogu täiuses mehkeldamise) kõige olemuslikum akt ja peasündmus. See akt on õige sarnane teistegi sotsiaalse otsustamise…

Read More+

Peeglid, õiglus ja võimujäikus streiki seletamas

By

Eestis streigitakse väga harva, mistõttu on tegemist pigem õige äärmusliku asjaajamise võttega  kui mingi laadanalja viskamise või lihtsalt kellegile ärapanemise üritusega. Olukord paistab veelgi tõsisem seetõttu, et streigi eestvedajad on õpetajad, kellele ühiskond on andnud volituse olla oma jätkusuutlikkuse eeskujuks ja vahendajaks. Seega ei tohiks kellelgi suuremat kahtlust olla selles, et pulbitsema on hakanud päris ühiskonna vaimses südames. Taaskord kuuleb meie…

Read More+