Mõni päev tagasi olid Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Ühelt poolt sai sel päeval läbi juba mitu kuud kestnud “Vaata mind!” aeg, teiselt poolt pakuti meile kõigile “Vaata mind!” üritusel osalenutest kellegi kanaliseeritud eelistamise kaudu ühiskonnaga pisikese tehingu tegemise võimalust. Kui käisid valimas, siis tegid demokraatiat ehk olid korraks ühiskonna tunnetusliku aparaadi loov osa(ke). Kui ei käinud valimas,…
Täna lasi üks kunagi olemuslikult ühiskonna võimuorganisatsiooni pisikese pealikuna kuulunud mees lahti jutu, et aastate eest tassisid nad suuremate kilekottidega raha oma tuttavatele, et nad omakorda selle kuidagi jälle organisatsioonile edastaksid. Et mitte väga ammu oli üsna sarnane lugu juhtunud ühe teise olemusliku võimuorganisatsiooniga ja selle seedimise peale oldi ühiskonnas tublisti auru kulutatud, siis ilmsesti väsimusest,…
Siiani selle nädala Eesti ajalehtedes ilmunud lugudest on üks tuumakamaid olnud prof Jaan Sootaki sõnavõtt Eesti Päevalehes nii deliktide (maakeeles seadusest üleastumiste ehk õiguserikkumiste) tüüpidest kui noore inimelu alguse kaitsmisest. Kuidas muidu seletada seda, et päris lühikese artikliga on tal õnnestunud mitmeid üksikisiku ja ühiskonna vahelisi fundamentaalseid suhteid kas otsesõnu või vihjamisi vaatlemisele võtta. Lugejal ei maksa lasta end ülemäära häirida…
Võimu omanikel on märkimisväärne soov nii ennast kui kõiki teisi panna uskuma, et nende tegevus realiseerib parima olemasolevatest sotsiaalsetest võimalustest, mistõttu serveeritakse seda sageli ka vältimatu ja ainuvõimalikuna. Minemata kuhugile anarhiasse, tõdegem, et inimeste soovidel on juba olemuslikult pluralistlik loomus.
1. september on aastakümneid eestlaste jaoks eriline päev olnud, sest selleks päevaks saab enamuse jaoks üürike suvine trall oma kohustusliku lõpu ning algab kuni järgmise suveni kestev tubasem rahva vaimse elujõu taastootmise sotsiaalne programmeerimine. Just täpselt programmeerimine, sest mida muud see kindlate kavade järgi inimeste vaimude ja kehade harjutamine teleoloogilise infotehnoloogia vaatepunktist ikka muud endast kujutab. Eks aegade jooksul…
Viimasel ajal olen taas uurinud Journal of Physiology ülevaateid füsioloogia kõige üldisemate või isegi ideoloogiliste probleemide kohta ning leidnud neist jätkuvalt teatavat ärevust füsioloogia kui iidse ja väärika teadusvaldkonna edasise käekäigu suhtes. See mure algas juba 1990. aastatel või isegi pisut enne seda, kui eluteaduste ideoloogiline raskuspunkt hakkas erinevatel põhjustel kalduma tervikorganismide (ehk traditsioonilise füsioloogia) vaatepunktist rakubioloogia ja molekulaarbioloogia erinevate…
Selle nädala alguses avalikustas regionaalminister oma haldusreformi tõmbekeskuste programmi esimesed suurema tagajärje potentsiaaliga tulemused, mille kohaselt saab Eestis mõne aasta pärast jätkuvalt olema 15 maakonda, kuid valdu senisest tublisti vähem, nii umbes 60. Vallad moodustuvad suuremate asulate ehk tõmbekeskuste ümber, kuid pole veel päris selge, kas need tõmbekeskused (iseäranis linnad) lähevad valdadega täitsa kokku või tekib…
Teadjad räägivad, et sel suvel pidi erinevates kohtades viit või isegi enamat erinevat Roman Baskini lavastust mängitama. Üleeile oli lisaks hiljutisele Hamleti nägemisele võimalus Ohtu mõisa tallis osa saada tema lavastatud George Bernard Shaw näidendist “Mesalianss ehk vääritu abielu”. Lühikese tagasivaatega peab tõdema, et tükk ja selle esitus kujunes suveetenduse kohta tavatult mitmekihiliseks ning pika, järgmisse ja ülejärgmisse päeva, ulatuva…
Hamletit on Eestis päris mitmetes erienvates lavastustes mängitud alates 1913. aastast, kuid mul avanes üleile võimalus 3. kord sellele vahetult kaasa elada. Kahest eelmisest korrast mäletan täpsemalt vaid seda, et Mati Undi Vanemuise lavastuse lõpus sarnanesid Fortinbrase sõjamehed väga 20. sajandi mustades nahkmantlites automaadimeestega ning linnateatris etendatus oli Hamletiks Marko Matvere. Nii et teatrimälu oli mul selleks nädalaks…
Minu venna ämm Aino kuulub kindlasti nende hulka, kelle vaimujõudu olen kadestanud sellega kokkupuutumisest alates. Aino vaimu jõud seisnes rahulikus kindlameelsuses nii oma õnnelikes kui õnnetutes elujuhtumites, mida ilmsesti toetas üks selge veendumus oma kohast selles ilmas ja sellel kohal püsimisest. Ei ta kippunud ise kellegi teise kohta piirama või veel vähem hõivama ega lasknud…