Demokritost (umbes 460 – umbes 360 eKr) peetakse üheks atomismi isaks. Ehkki tema nimi on kahtlaselt sarnane ühe tänapäeval väga armastatud ühiskonnakorralduse viisiga, ei ole kuigi palju teada, mida ta ise ühiskonna toimisest arvas. Siiski saaks tema loodusliku atomismi vaade päris hästi ka sotsiaalseseks atomismiks laiendada, mille puhul ühiskonna algaelemendiks on üksikinimene ning nende kooslused moodustavad erinevaid insitutsioonie. Demokraatia keskseks toimimise ja otsustamise mehhanismiks on enamuse inimeste arvamuse/tahte realiseerimine kogu ühiskonna poolt ning enamuse tahe tehakse selgeks õige atomistlikel valimistel, kus kõik valijad on võrdsed ning valituks saab see valik, millele on toetust väljendanud kõige enam valijaid. Selle otsusega hakkab hiljem ühiskonnas juhtuma õige erinevaid asju, kuid tema paremus teistest alternatiividest ja sotsiaalne võimendamine saadavad sellist otsust kuni tema toimimise lõpetamiseni mõne järgmise samateemalise otsutamisega.