Taevased doktorid ja lapsed

Üle mitme aja on arstidel, õigemini küll üksnes Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst doktor Andres Ellamaal, õnnestunud Postimehe abiga meditsiinieetika teemad laiemasse konteksti saada. Viimane kord oldi meditsiiniga seotud õigluse ja ressursside jagamise teemaga kõvasti ametis Gliveci saagas. Seekordne tähelepanu arvamusloole lastesaamistehnoloogiate kättesaadavusest pälvis muidugi märksa kasinamat mõne päeva tähelepanu, kuid mõnedki tähtsamad isandad võtsid vaevaks selle teema ja arvaja kohta midagi (suuremalt jaolt küll halvakspanevat) välja öelda. Kõigepealt on auväärt doktor konservatiivina mõneti kahtlev sedalaadi tegevuse headuses ja vajalikkuses üldse ning kindlasti ka seetõttu skeptiline rahva raha (antud juhul 50 miljonit krooni aastas) kasutamises tehnoloogilisel viisil laste soetamiseks. See arvamus on omapärane segu vanamoodsast jumaliku ettemääratuse ja ärateenimise tunnistamisest ja moodsast kõige raha kaudu kirjedamisest . Kindlasti püütakse lugejale muljet avaldada aritmeetikaga, et katseklaasi lapse hinnaks kujuneb kaugelt üle 250 – 300 tuhat krooni, kus siis riik toetab neid paare, kes seda väärt on, ses mõttes, et kindlasti pevad nad isegi hulk raha selleks ürituseks mängu panema. Ta soovitab, et seda raha oleks õigem maksta ühekordse 15 ooo kroonina kolmanda lapse sündimisel. Küllap saab neid laste hindu arvutada veel kümnetel erinevatel meetoditel ja sellest tulenevalt on võimalik saada ka erinevaid hindu. Siit järgmine samm oleks juba kaasaegsete turundusvõtetele omased hullud päevad, 2 ühe hinnaga jne. Kui korral juba käe annad sellele mõtteviisile, siis on raske seda edaspidi ohjeldada ning vähe aitab asju siluda armastuse ja taeva retoorika. Mulle räägib arsti arvamus põhiliselt seda, et kõigepealt ta tunnustab meie nii loova ühiskonnakorralduse edu inimeste allutamisel enda huvidele nende eksistentsi väga varasest algusest alates. Samuti sooviks ta meditsiinisaavutuste selektiivset kasutamist ühiskonna arusaamadest lähtuvalt ning küllap võiksid arstid olla taolise sotsiaalse õigluse realiseermise tublideks tööriistadeks. Sikuta teki, kuidas tahad, ikka ei kipu kõik teki alla mahtuma ning tervemõistuslikult loobutakse praegu pigem nendest, kes peaksid mitte teki alla pääsema ning samas teki enda mõõtude ja materjali puhul tuleks lähtuda pigem odava väljamüügi põhimõtetest.