Ilma poolest tuleb suvi taas palavate hulka liigitada, mis kujundab suuresti ka siinset suve veetmise stiili. Septembri saabumine lõpetas üpris järsult looduse kuumutamise, pakkudes asemele 10-15 kraadi jahedamad temperatuurid nii päeval kui öösel ning omajagu vihmagi. Samas on jätkuvalt korralik kraad siinse kandi riikide ja rahvaste sotsiaalses eksistentsis ja omavahelises läbikäimises. Suvevaheaega polnud Euroopa vastasseisus Venemaaga: viimase kuu jooksul ei peetud küll suuri ja ägedaid lahinguid, intensiivsem sõdimine toimus pigem piiratud alal paljudes kohtades, kui pigem valmistuvad võitlevad pooled järgmisteks sammudeks. Ukraina ind ses tegevuses näikse Vene omast märksa suurem olema, samas on viimane otsustanud märksa rohkem mängida Euroopa gaasi- ja naftakraanidega. Nii Eestil kui Euroopal tervikuna kohtab närvilisust ja kohanemise raskusi senistele vene energiavoogudele jätkusuutliku asenduse leidmisel, sestap on riikide tervikmajandustel ja üksikutel kodanikel küllaga nuputamist, kuidas nii saabuvad jahedad ajad normaalsel viisil läbi elada kui sobivad energiamajanduse viisid kiiremas korras tööle saada. Kiireid lahendusi ei paista ei sõja lõpetamiseks ega majanduste stabiliseerimiseks, rääkimata üldse vussi läinud riikide omavaheliste suhete taastamiseks. Samas tahavad  olemasolevad sotsiaalsed kooslused kindlasti eksistentsi jätkata ning nende vastupanu- ja kohanemisvõime saab nii sellel kui väga suure tõenäosusega järgmiselgi talvel korralikult testitud. Need võimekused sõltuvad muidugi erinevatest asjaoludest ja protsessidest, kuid koosluste elujõudu iseloomustab üpris hästi nende suutlikkus kujunenud olude pitsitust taluda ning oskus modifitseerida olemasolevaid sotsiaalseid protsesse ja regulatsioone. Eestil on ees ka valimiste-eelne aeg oma turbulentsidega: suvi oli ses suhtes õige vaikne, aga lähemad kuud lubavad innukamat vaidlust järgmisel valimisperioodil meie siinse elu sihtide seadmisel ja realiseerimisel.