pastor rõivastest ja väärtustest

Läinud reede hommikul trehvasin kuulama vikerraadiost pastori hommikust mõtisklust rõivaste rollist inimeste elus Pauluse koloslaste kirja ainetel. Esimese hooga jäi tema jutust meelde üksnes arusaam, et riided peegeldagu väga selgelt ja täpselt inimese sotsiaalset staatust, mis moodsa aja ühiskondi dekonstrueerivate kaanonite tingimustes kõlas ikka õige anakronistlikult ja üksikisiku vaba olemist ahistavalt. Kuid samas on selline arusaam ju jätkuvalt ühiskondades tugevasti kinnistunud ning riietuse, auto, kodu jms väljanägemine on jätkuvalt märgilise tähendusega, et täiendavalt kindlustaga inimese asendit tema ühiskonnas.

Otsisin siiski välja õiged kohad pühakirjast, st Pauluse kirjast koloslastele,
Vanast ja uuest inimesest
10 ja olete rõivastunud uude inimesse, kes pidevalt uueneb tunnetama oma Looja näo kohaselt.
12 Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega,
13 üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!

ja olin pastori pühakirja tõlgendusest õige üllatunud, sest asja tuum on antud juhul ju hoopis kuskil mujal kui rõivastuse sotsiaalset staatust märkivas märgilisuses. Eks muidugi pane mõtlema ja isegi kahtlema ka Pauluse sõnad voorustest ja inimese loomusest kui riietusest, st millestki välisest või kergesti vahetatavast. Ei tahaks siinkohal leppida vajadusega öeldut piltlikult võtta, sest teemad on sedavõrd kaalukad. Samas passib see kõik päris hästi meie moodsal ajal domineeriva arusaamaga väga dünaamilisest inimesest, kelle loomuses ongi vajadusel kiiresti vahetada riietus ja saada seeläbi uueks inimeseks. Kui tuua mängu teater või riidepood, siis olekski justkui nõnda, et tõeline elu toimubki laval või proovikabiinis teatud formaadi järgi (eesriie avaneb, vaatused, vaheajad, puhvetid, garderoobid, rippuvate riiete read jms) ning see päris elu on justkui mingi veider kollektiivne unenägu, mis selle vaatajaid ahistab või kummitab.