Tähtsad valimised kodumaisesse ja kontinendi parlamenti on selleks korraks peetud, õigeimad esindajad neisse tuvastatud ning seeläbi meie uus võimupirukas küpsetatud ja serveeritud. Samas ei ole ühiskond sellest sugugi rahunenud ja end kindlamale kursile sättinud või sättimas, pigem on siin-seal tunda mingit pideva manööverdamise ja vastandumise hõngu. Manööverdamine käib koalitsioonis ja selle ümber ning meedia on pigem seda kõike õhutanud oma avameelse vaba sõna vahenditega. Samas on looduse ärkamine tegemas kindlalt oma tööd, millele on lisandumas meie lühikese suve arvukate suurte ja väikeste sündmuste karussell. Ehk on seekord suvel võime poliithapukurkide asemel pakkuda rahunemist ja lepitust, mis omakorda aitab kõigil eesti asja sellisel moel ajada, et sellest rohkemat tüli ei tekiks.