Kui küsida, mis žanri kuulub värske film meie esimesest sinematografistist, siis mulle tundus see olema heaks assotsiatsioonifilmi näiteks. Seal oli vaheldumisi päris ajaloolised võtted ja äsja tehtud nende tegemise rekonstruktsioonid, tuntud eesti näitejad ja tesitegi eluvaldkondade inimesed ühes võrratu Kagu-Eesti looduse ja oluga. Ja muusika oli üks omapärane meeleolude segu, nii et aeg-ajalt oli maastike ja muusika koosmõju selline, et toimuv ei leiagi aset meie maal, vaid hoopis kuskil kaugemal lõunas (n.t Gruusias). Loomukult töötasid assotsiatsioonid tõhusalt ka näitlejate selle filmi ja muude rollide segamisel. Niisiis ongi üpriski kindel see, et filmi üldmulje on vägagi vaatajapõhine, sõltudes tema rahvusest, vanusest, elupaigast ja -kogemusest. Minu põhimuljeks kujunes ikkagi, et oh-mis-kõik on saja aastaga meie ilusal maal aset leidnud.