Meditsiinifilosoofia osutab siin arstimisega seotud filosoofilistele ja humanitaarteaduslikele aspektidele
Mõistuspärane tegevus lähtub enamasti eesmärgist, selle saavutamise võimalikkusest ja tegutsejatele sobilikest tegevustest
Aegajalt on mõni asi sedavõrd mind köitnud, et olen suutnud kogetu ka kirja panna
2019. aasta on nii mõnelegi kujunenud tagasipöördumiste aastaks. Ise olen tänasest 15 aasta järel taas meditsiinifüsioloogide juures tegelemas alaga, millega mu ülikoolijärgsed akadeemilised tegevused algasid ja kestsid ühtekokku pisut vähem kui 20 aastat. 2010.-d on pakkunud õige erinevat sotsiaalset kogemust ning selle tulemuseks kujunes hoopis soov ja võimalus tegelda jälle meditsiini ühe alusteadusega. Iseenesest on…
Vanemuises on taas lavalaudadele jõudnud Kõivu ja Vahingu kaheksakümnendate alguses ülikooli 350. juubeliks kirjutatud näitemäng “Faehlmann” ja seekordse ettevõtmise põhjuseks eestikeelse ülikooli 100 aastat. Eelmisest lavastusest mäletan üksnes väsinud Faehlmanni ja laval mustades kuubedes liikunud mehi. Seekordne lavastaja M. Kasterpalu on esimese lavastuse kohta rääkinud, et tükk pidi tegelikult tublisti tolle aja, st 1980. aastate…
Eile avati ülikooli raamatukogus kaks toredat ning rahvusülikooli juubeli kontekstis olulist näitust – “1. detsember 1919” seintel ja vitriinides ning „Tartu ülikool 1919–1940 läbi kaamerasilma“ veebis. Esimene sisaldas rahvusülikoolile avamisega seotud auaadresse ning meediakajastusi. 100 aastat eestikeelset ülikooli – see on ju kestnud juba ligikaudu 36 500 päeva! Ja näitusel nähtu mõjul tuli taas tõdeda…
Päris selle aasta alguses sai arutletud Brexitiga seonduvast ning vahepealse ajaga on brittide poliitareenil küll üksjagu palju asju juhtunud, kuid kontinentaalsel suunal on suurte muutuste seis jätkuvalt pisku ja olemasolevate sotsiaalsete sidemete vastupidavust muudkui testitakse väga suurte sotsiaalsete kamakate evolutsioonilisel disainimisel. Peaaegu viigiseis Euroopast lahkumise küsimuses on lähtepositsionina hästi brexitoloogiat toitnud ning kasvatanud selle siirdeid…
Kosutav on lugeda Stanfordi filosoofiaentsüklopeediast Carl Craveri ja James Tabery 2015. a artiklit mehhanismidest teaduslikus seletuses, sest see haakub hästi mu enda arusaamadega ning tegemistega juba mõnda aega. Tõsi, viimastel aastatel ei olnud enam kuigi innukalt neist asjust mõelnud ega seda artiklitki varem märganud. Küllap olin korraks (tegelikult päris mitmeks aastaks) ree pealt ikka täitsa…
Tähtsad valimised kodumaisesse ja kontinendi parlamenti on selleks korraks peetud, õigeimad esindajad neisse tuvastatud ning seeläbi meie uus võimupirukas küpsetatud ja serveeritud. Samas ei ole ühiskond sellest sugugi rahunenud ja end kindlamale kursile sättinud või sättimas, pigem on siin-seal tunda mingit pideva manööverdamise ja vastandumise hõngu. Manööverdamine käib koalitsioonis ja selle ümber ning meedia on…
Bioeetika võtmetekste. Antoloogia Koostaja Kadri Simm, toimetaja Tiiu Hallap, tõlkija Kalle Hein. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 407 lk. Bioeetika nii termini kui valdkonnana tekkis Ameerika Ühendriikides alles 1970. aastatel, kuid on vähem kui poole sajandiga levinud üle kogu maailma ja teinud läbi tormilise arengu. Mõni aeg tagasi uuriti Ameerikas innukalt seda, kes tookord seitsmekümnendate alguses…
Riigikogu valimised on taas kord möödanik, valimise protsess on asendunud ühe staatilise häälte jaotusega ja sellest äsja alanud uue võimu genereerimise protsessiga, mille tulemus peaks meie riiki ja rahvast juhtima parimal juhul järgmised neli aastat. Nii valimiste eel kui ajal oli pinget ja närvilisust pigem napilt, 3.-4. valimiste järgsel päeval hakkab võimukõnelustega seoses poliitleeridest õhkuma…
Lõpuks on teoks tehtud meie tähtsaimate lugude hulka kuuluva tüviteksti filmistamine ja tulemus õigustab igati tehtut. Kõigepealt on see võimas 19. sajandi eesti elu antropoloogiline rekonstruktsioon, kus alguses on keskpunktiks ühe noore pere võitlus lihtsalt ellujäämise eest, mis üsna intensiivse mõtestatud tegevuse järel järjest enam asendub eksistentsile tähenduse otsimisega. Nii saabki filmi teiseks põhiteljeks tolle…
Kui küsida, mis žanri kuulub värske film meie esimesest sinematografistist, siis mulle tundus see olema heaks assotsiatsioonifilmi näiteks. Seal oli vaheldumisi päris ajaloolised võtted ja äsja tehtud nende tegemise rekonstruktsioonid, tuntud eesti näitejad ja tesitegi eluvaldkondade inimesed ühes võrratu Kagu-Eesti looduse ja oluga. Ja muusika oli üks omapärane meeleolude segu, nii et aeg-ajalt oli maastike…