Meditsiinifilosoofia osutab siin arstimisega seotud filosoofilistele ja humanitaarteaduslikele aspektidele
Mõistuspärane tegevus lähtub enamasti eesmärgist, selle saavutamise võimalikkusest ja tegutsejatele sobilikest tegevustest
Aegajalt on mõni asi sedavõrd mind köitnud, et olen suutnud kogetu ka kirja panna
Suvi on taas oma südames ja inimesed muudkui laadivad end ühes mõnude ja palavaga uueks viluks ja hämaruseks. Päevad on läinud kuidagi nõnda tempokalt, et ei olegi olnud tahtmist siiani midagi sellest kuskile kirja panna, aga juhtunud on selle ajaga nii mõndagi: ¤ Eile pääsesid riikide ühistegevuse tulemusena Liibanoni pimedas asustamata kõrbes vabadusse ja täna…
Midagi ei ole öelda, Undi seni meil lavastamata Peaproov, Saunakuuldemäng ja Viimnepäev on ikka ühed klassikalise eksistentsialismi kaanoneid õige puhtalt jälgivad lavalood, mida võimendab nende lavastamine talitsetud nõukogude aja narrimise võtmes. Lugude komplekti ilmestab tugev inimese elu ja eksistentsi mõtte otsing, tüdimus olemasolevatest rutiinidest ning idüllidesse jõhker sekkumine, mis muinasjutuvestja soovi läbi toovad sekkujatele sekeldusi…
Lõppeval nädalal üritati avalikku elevust kruvida ministeeriumit vahetava Jaak Aaviksoo konverentsikõnest Diplomaatia lühiartikliks vormunud teksist pärineva väitega, et ainult tõega rahvuse edendamisel kaugele ei sõida, selleks kõlbavad ja on päris vajalikud ka mitmed teised võtted, mida õhtumaadel üksikute inimeste omavahelistes suhetes üldiselt taunitakse. Suurtegijast akadeemiline liider, kaitsejuht ja haridustegelane paneb loos enda kohta paika mõned…
Eile pidi Bruno Mölder eetikakeskuses inglise keeles rääkima, mis on analüütiline filosoofia ja mida see pole. Küllap ta rääkiski, kuid mul õnnestus ettevõtmisele kaasa elada tema vastava eestikeelse artikli käsikirja vahendusel. Jah, Brunol ei paista hetkel see küsimus olema milleski muus, kui aegajalt professionaali hinges kerkivas kahtluses, mis asi see ikkagi on, milles professionaal ollakse.…
Pärisd mitu kuud on läinud üsna blogimatult ja ega nüüdki indu teab kui palju rohkem ei ole, kuid üht, teist ja kolmandat on ilmas taas aset leidnud, meie elu mõjutanud või vähemasti tähelepanu köitnud.Eestis korrastatakse ühiskonna juhtimise ridu järgnevaks 4 aastaks. Valmistega senduv on sel korral tõesti läinud vägagi sujuvalt, mõnede arvates isegi liigagi sujuvalt,…
2010 on väljanägemise poolest mõjukas number neile, keda köidavad kord, rütm ja perioodilisus. Võib ju taas juurelda, kas selles konkreetses numbris on mingit väge, mis omab mingit seost ka 365 viimasel päeval asetleidnud juhtumistega. Välist ratsionaalset seost leida oleks vägagi keeruline, pealegi on sellise seose otsingute pidevaks saatjaks argument, mille kohaselt aastaarvud ja ajaarvamise algus…
1. september on harduse päev, kui õpilane ja õpetaja ja kool nende ümber on kõik tähelepanu keskmes. Nad kõik on seda väärt, selles ei ole kahtlust. Küllap on õige ka see, et harduse päevadel lastakse ikka paista asjade paremal poolel, sest asine köögipool ei lase ennast kuigi kaua varjata. Tänasel päeval räägitakse nii koolirahust kui…
Meie elu ja me isegi oleme järjest enam ära formaaditud. Eks see ängistab anarhistliku isikuvabaduse otsijaid, kuid klapib paremini raamides oleva vabaduse pooldajatele. See järjest ulatuslikum raamistamine käib muidugi meie sotsiaalse elu kohta, loodusseadused ning meie ihugi olemise tagajad ei hooli nendest uutest rajajoontest üldse. Toimivaid sotsiaalseid formaate iselomustab kvantitatiivne esitus, osaline eesmärgistatus ning järjest…
Nädalapäevad tagasi oli taasiseseisvumise aastapäev, 19. kord juba. Ilm oli ilus, rahvas oma tegemistes vaba, kuid pühana ei olnud õiget hoogu sel päeval. Tagantjärgi arutasid nii mõnedki lehtedes kurvastava õhkamisega selle üle, miks tähistamine kipub sel päeval nii lahja olema, kuid ega palju peale erinevates vormides sisemise lõhestumise ja ükskõiksuse kirjameestel välja pakkuda polnudki. Kuid…
Tänases Postimehes lööb platsi puhtaks professor Hõrak, kui seletab inimühiskonna teatud jooni loomariigi universaalsete ja paratamatute sigimisstrateegiatega. Eks inimkonna intellektuaalne teekond on ikka kõikunud loomaks olemise ja sellele terava vastandumise vahel. Väga pikalt pidas inimene end teadvuse kaudu ülejäänud loomariigist täiesti erinevaks, kuid tänasel päeval kinnitab tema enda prestiižikaim tunnetusvõte – teadus – sarnasust ja…