See pidi olema enne enne 1981. aasta jõulusid, kui Karlovas ühel sünnipäeval esimest korda Jüriga viivuks kohtusin ning eelmise aasta 14. detsembril nägime tema pool kodus teineteist tunniks- pooleteiseks viimast korda. Rääkisime sel aastal küll veel mõned korrad lühidalt telefonitsi, kuid hoolimata teineteise mõistmisest, olid eksistentsiaalsed olud siis juba kardinaalselt muutunud. See on olnud pikk…
Tassil on mõni aeg tagasi järvelt lahkunud jää ning kalamehed käivad juba mitmeid päevi jõe ääres õngitsemas.
Kirjade järgi on eilsest kevad ametlikult kohal, aga aastaegade vahetumist märkis ilmataat siiski päris korraliku pärastlõunast hommikuni kestnud lumesaju ja väheste miinuskraadidega. Selle aja lilled toimetavad kenasti — läbi lume näitavad end nii lumi- kui märtsikellukesed. Mustvees on jõe suudmeala ja järv veel kindlalt jää all, kuigi on näha juba ka märke (jões kiirema vooluga…
Juba on tosin protsenti seda aastat kulunud, päev tunnikese pikemaks veninud ning riigis valitsuski vahetunud, kuid ise ei ole suutnud veel ühtegi refleksiooni aasta kohta kirja panna. Valitsuse vahetamine käis kiiresti ja õlitatult ning Kaja Kallas on saanud juba paar nädalat peaministergi olla. Ega tema tegemiste sisulisest küljest just ülemäära palju ei ole kuulda olnud…
Oli üks naasmiste aasta. Kogu maailm naasis taas ühe kõiki mõjutava taudini, kuigi korraks oli eelmise sajandi viimase veerandi keskpaigas tunne, et nakkushaigused on üldse üks hääbuv meditsiini valdkond. Ise jõudsin tegevustes tagasi füsioloogiasse ja elamistes Mustveesse, esimesest olin liikuma läinud 2005. aastal ja teisest tegelikult juba 1976. aastal. Mõned räägivad, et naas ei ole…
Seegi kord ei kipu sügis looduses kuidagi talvele teed tegema. Novembri keskpaik on käes, siiani on vaid vähesteks tundideks õuekraadiklaasi näidik miinust või nulligi näidanud. Kliimaktivistide hääli ei ole kuulda, elame krooniviiruse teise laine harjal ja ehk on nad hoopis toimuvaga rahul, sest planeet on juba saanud puhata vabade jõukate inimeste naudingulisest tormlemisest ja viirus…
Evelini kaudu sattus õige juhuslikult minu kätte tänapäeva prantsuse filosoofi Frédéric Grosi 2009. aastal valminud raamatu “Kõndimise filosoofia” eestindus. Kõndida mulle meeldib ning filosoofia samuti, sestap võtsin pealkirja tõttu teksti lähemale vaatlusele. Selle kogumiku alapeatükid rääkisid kõnnilembestest filosoofidest, kes kasutasid seda liikumise moodust õige erinevatel motiividel. Küllap on Nietzsche, Thoreau ja Kant oma kõndimistega selle…
Väärtustest räägitakse ja kirjutatakse meil viimasel ajal palju, kuid harva on neis sõnavõttudes juttu austusest üksteise vastu ja vajadusest selle järele. Samas peetakse austust isiku suhtes sageli eetika aluseks, milleta on üldse võimatu või väga raske eetikat viljeleda. Verbaalsed ründeid ja vihakõnelisi/solvavaid vastandumisi tuleb meie avalikus ruumis sedavõrd palju ette, et aegajalt terendab taas nende…
Lääne ühiskondadel on kiusatus deklareerida, et isikuvabaduse idee on absoluut ja põhiline sotsiaalse tegelikkuse looja. COVID-19 nime kandvad viirused on selle seisukoha põhjalikumale testimisele võtnud. Viiruste pealetungi teine laine on hoogsalt käimas ning nende praegune edu ületab paljudes riikides kevadise ründe näitajaid, kuigi siis oli ka sotsiaalne sulg märksa tugevam kui praegu. Poole aastaga on…