Category: Uncategorized

Stoppardi utoopilised rannad Vanemuises

Eile õhtul esietendus ka Tartus Vanemuise ja Ugala ühisetendus Stoppardi utoopia ranniku III osast. Tükk oli pikk, paljude jaoks täitsa mõttetul vene sotsialismi isa Herzeni paguluses olemise teemal, nii et publiku edu ei ole sellest tööst küll tarvis karta. Liberalismi austajad võivad kergesti leida, et kellel küll peaks olema tarvis seda ajaloo prügikasti läinud värki…

Minister Ligi naljad Postimehes

¤ Sotsiaaldemokraatia on asotsiaalne. ¤ Ja ma kaitsen sotside valijaid sotside eest, kaitsen seda vaesemat seltskonda, kelle kahjuks nad teevad kõiki maksuerandeid ja -auke ja kõike seda , mis muudab riiki ebaefektiivsemaks. Need ja teisedki ülbuses tõsiselt kõlavad, kuid iseseisvalt tekstimeres pigem lõbusad ütlused ei jäta suurt kahtlust nende ütleja maailmavaatelises eelistuses, milleks on sotsiaaldarvinism.  

Valimised kui poliitlaat

Mõni päev tagasi olid Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Ühelt poolt sai sel päeval läbi juba mitu kuud kestnud “Vaata mind!” aeg, teiselt poolt pakuti meile kõigile “Vaata mind!” üritusel osalenutest kellegi kanaliseeritud eelistamise kaudu ühiskonnaga pisikese tehingu tegemise võimalust. Kui käisid valimas, siis tegid demokraatiat ehk olid korraks ühiskonna tunnetusliku aparaadi loov osa(ke). Kui ei käinud valimas,…

Ühiskondlik mehhaanika VII: Eesti ühiskonna inertsist

Täna lasi üks kunagi olemuslikult ühiskonna võimuorganisatsiooni pisikese pealikuna kuulunud mees lahti jutu, et aastate eest tassisid nad suuremate kilekottidega raha oma tuttavatele, et nad omakorda selle kuidagi jälle organisatsioonile edastaksid. Et mitte väga ammu oli üsna sarnane lugu juhtunud ühe teise olemusliku võimuorganisatsiooniga ja selle seedimise peale oldi ühiskonnas tublisti auru kulutatud, siis ilmsesti väsimusest,…

Professor Sootaki õppetund sellest, kuidas ühiskond inimese eluga ümber käib

Siiani selle nädala Eesti ajalehtedes ilmunud lugudest on üks tuumakamaid olnud prof Jaan Sootaki sõnavõtt Eesti Päevalehes nii deliktide (maakeeles seadusest üleastumiste ehk õiguserikkumiste) tüüpidest kui noore inimelu alguse kaitsmisest. Kuidas muidu seletada seda, et päris lühikese artikliga on tal õnnestunud mitmeid üksikisiku ja ühiskonna vahelisi fundamentaalseid suhteid kas otsesõnu või vihjamisi vaatlemisele võtta. Lugejal ei maksa lasta end ülemäära häirida…

Võim

Võimu omanikel on märkimisväärne soov nii ennast kui kõiki teisi panna uskuma, et nende tegevus realiseerib parima olemasolevatest sotsiaalsetest võimalustest, mistõttu serveeritakse seda sageli ka vältimatu ja ainuvõimalikuna. Minemata kuhugile anarhiasse, tõdegem, et inimeste soovidel on juba olemuslikult pluralistlik loomus. 

Tarkusepäeval haridust funktsionaalsest vaatepunktist vaadates

1. september on aastakümneid eestlaste jaoks eriline päev olnud, sest selleks päevaks saab enamuse jaoks üürike suvine trall oma kohustusliku lõpu ning algab kuni järgmise suveni kestev tubasem rahva vaimse elujõu taastootmise sotsiaalne programmeerimine. Just täpselt programmeerimine, sest mida muud see kindlate kavade järgi inimeste vaimude ja kehade harjutamine teleoloogilise infotehnoloogia vaatepunktist ikka muud endast kujutab. Eks aegade jooksul…

Moodsa meditsiini teadmise allikatest: traditsioonilise füsioloogia, epidemioloogia ja geneetika võistlev sotsiaalne suhtekolmnurk

Viimasel ajal olen taas uurinud Journal of Physiology ülevaateid füsioloogia kõige üldisemate või isegi ideoloogiliste probleemide kohta ning leidnud neist jätkuvalt teatavat ärevust füsioloogia kui iidse ja väärika teadusvaldkonna edasise käekäigu suhtes. See mure algas juba 1990. aastatel või isegi pisut enne seda, kui eluteaduste ideoloogiline raskuspunkt hakkas erinevatel põhjustel kalduma tervikorganismide (ehk traditsioonilise füsioloogia) vaatepunktist rakubioloogia ja molekulaarbioloogia erinevate…

Ühiskondlik mehhaanika VI: tõmbekeskused asuvad raha ja rahvast õigematesse kohtadesse nihutama

Selle nädala alguses avalikustas regionaalminister oma haldusreformi tõmbekeskuste programmi esimesed suurema tagajärje potentsiaaliga tulemused, mille kohaselt saab Eestis mõne aasta pärast jätkuvalt olema 15 maakonda, kuid valdu senisest tublisti vähem, nii umbes 60. Vallad moodustuvad suuremate asulate ehk tõmbekeskuste ümber, kuid pole veel päris selge, kas need tõmbekeskused (iseäranis linnad) lähevad valdadega täitsa kokku või tekib…