Ühiskondlik mehhaanika XI: kooselu täiendav seadustamine timmib ühiskonna jõudu oma liikmete üle

Tubli kolmandik riigikogulastest tuli hiljuti välja kooselu seaduse eelnõuga. Esimesel pilgul tundub ettevõtmine veider olema, sest meil on juba seadustatud abielulise kooselu viis ning paljud pidid vabaabielu eelistama oma elude korraldamisel just sellepärast, et mitte olla mähitud paragrahvide ahelasse. Selle seaduse kohaselt on kooselu õiguslikuks aluseks leping, mida tagatakse tavapärase juuranormide realiseerimise jõuga. Ei ole…

Read More+

Eesti riik olgu peaministri nägu?

Käimasoleva valitsusralli ajal on päris palju kordi olnud võimalik asjasse segatud tähtsate meeste suust kuulda, et üht või teist asja tulevase valitsuse ja selle tegemiste kohta  tuleb küsida peaministrikandidaadi käest, sest tema teab ja otsustab. Ka rallile stardipaugu andnud eelmine peaminister rõhutas korduvalt, et ta ei soovi uue valitsuse tegemise kohta tänaseks päevaks juba lahkunud…

Read More+

Eesti võimulaval tuleb peaosadesse mitte kuigi ammu lavakunstikoolist tulnud tegutsejaid

Praegune valitsusremont saab üsna kindlasti  tänuväärt materjaliks selle kohta, kuidas teatud poliitrühmituste mõnede mõjukamate liikmete hinges olnud rahutus (või isegi võimu lõhnast tulenev kärsitus) nakatas ka kaasvõitlejaid ning konverteerus üllatuslikult olukorraks, kus luuavarrest tuli pauk. Küllap iseloomustab praegu toimuvat ka see, et riigilaeva juhthoobade juurde pääsevad taas uue generatsiooni tegelased, kuigi eelmine 50-60aastaste põlvkond ei…

Read More+

Ukraina – praeguse maailma toimimise lakmustest

Tõepoolest, Ukrainas ja selle ümber toimuv näitab suurepäraselt seda, kuidas valgete meeste kogukonnad omavahel asju ajavad. Asjajamiste taga olevad arusaamad on üpriski erinevad alates sõja pidamise ja vastastikuse tapmise vajalikkusest kuni ükskõiksuseni välja. taganjärgi targana võib öelda, et 1985–2005 oli üks tõeline ideaalidesse uskumise aeg, kus ühiskonnad olid valmis oma üksikliikmetele suurt vabadust pakkuma ning…

Read More+

Isikuautonoomia ulatuse kaks määrajat

Ühelt poolt määrab isikuautonoomia sisu ehk isiku vabaduse see, mille vahel tema teadvuses üldse valida on ning teiselt saab eelmisest füüsilises ja sotsiaalses ruumis realiseeruda üksnes see, milleks neis, st keskkondades, on olemas tagavad tingimused.   

Veebruarimasendus ja ideoloogiline pohmakas

Veebruari lõpp on Eesti ühiskondlikus teaduvuses olnud üks vilets aeg, kus ilma on teinud negatiivsed noodid, mis kokkuvõttes hakkavad mõnedes vaimudes juba masenduse mõõtu välja andma. Olümpiamängude kesine saak käivitas diagnostikalaine meie spordisüsteemis, mida käredamate arvamuste kohaselt tuleks pigem süsteemituseks pidada. Riikliku kriitikaministeeriumina tegutsev riigikontroll tuvastas kahe järjekordse kunagise eduloo (e-tervise andmebaasid ja pensionisambad) kuulsusetut…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika X: sotsiaalse tiheduse (social density) kasvatamine

Hoolimata oma elementidele, s.o inimestele, järjest suurema vabaduse pakkumisest, mis võiks neid meelitada rohkem omaette väikeste saarekestena olema,  kipuvad sotsiaalsed keskkonnad hoopis järjest tihenema. Küllap olid külad sotsiaalse keskkonna esimesed reproduktiivsest paratamatusest välja pääsenud tihenemised, neist järgmise sammuna edasi tulevad linnad, kuhu on mõnikord õnnestunud ruutkilomeetrile püsivalt eksisteerima saada kümneid tuhandeid inimesi (ehk mõned inimesed…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XI: inimeste käitumine vedelkultuurides

Mõned päevad tagasi andis ERR siin-seal teada, et meid väisab poola päritolu maailma 1. suurusjärgu mõtleja Zygmunt Bauman ning diskuteerib ühel õhtul kirjanike ees Rein Rauaga selle ilma asjadest. ZBaumani kuulsate mõtete hulka kuulub arusaam sellest, et modernism ei ole meil sugugi veel läbi ning tänapäeval on see võtnud hoopis vedela vormi (liquid modernity). Kuulus…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika IX: meedium ja meedia

Füüsikaline ja sotsiaalne maailm on sarnased ka selles mõttes, et neid täitvad põhiollused mõjutavad suuresti nende asujate liikumise võimalikkust üldisemalt ning liikumise konkreetsemat suunda ja kiirust. Füüsikutele on juba päris hästi selge see, mis saab teatud algtingimuste korral juhtuma suuremate asjadega looduslikus ruumis, sotsioloogidel on samas ennustuskindlus olemas märksa väiksema valiku sotsiaalsete kehade ja olude…

Read More+

2013

See oli üks uute (või ka vanade) teede otsimise aasta nii suuremates sotsiaalsetes kooslustes kui ka näiteks mul endal. Riikides ja nende gruppides on järjest rohkem näha võimu ja ühiskonna juhtimise tsentraliseerimise püüdu ning üks ideoloogia (üksikinimese vabadus on püha) on asendumas teisega (ühiskonna ehk meie kõigi käekäik on püha). Ühiskondade ideoloogia/funktsionaalsuse vahekorrad kippusid ja…

Read More+