Ühiskondlik mehhaanika XVII: rahvuse tugevus

Rahvustel on muidugi erinev tugevus, st vastupanuvõime erinevatele jõududele, mõjugu need kas väljast või seest. Väliseid jõude on olemuselt mitut sorti, nii loodusest kui sootsiumist; sisemised pärinevad suuresti sootsiumist ja selle liikmete vaimust. Küllap on rahvuse püsimiseks optimaalne tavaline jõudude tasakaal ja pisemad fluktuatsioonid selle ümber.  Suuremad kõrvalekalded tasakaalupunktist evivad ikkagi riske, mis võivad sootsiumi viia veelgi enam tasakaalupunktist eemale ja/või…

Read More+

0punkt – tänapäevane “Kevade”

Kooli ja seal inimeseks saamise teema on eesti mõtte- ja näiteloos ikka tähtis, sisukas ja mõjukas olnud. Eile õhtul nähtud “Nullpunkt” lisab veel ühe kinnituse ja versiooni sellele arusaamale. Pigem tänapäevasele eesti filmile isegi tavatult, kuid muidugi sümpaatselt, on filmil selge ja tugev lugu. Ehkki see lugu kuulub vist küll pigem moodsate kangelasmuinasjuttude valda ning esitatud…

Read More+

In memoriam Olaf Imelik *12.03.1923 – †27.11.2014

Taas on lahkunud on üks tubli mees eesti füsioloogide II generatsioonist. Kui Rudolf Tamm (1886–1946) ja Maks Tiitso (1900–1944) olid esimesed eesti soost mehed, kes Tartu ülikooli füsioloogia instituudis akadeemilistes ametites tööle hakkasid, siis Olafi tulek füsioloogia kateedrisse järgmise suure sõja järel juhtub kindlasti õige lähedal siinse füsioloogia uue ajastu algusele 1940. aastate keskpaigas. Ja…

Read More+

Tuuled internetis?

Soovitan teatrisõpradele soojalt Vanemuise väikse maja etendust “Hea põhjatuule vastu”: ülimalt aktuaalne e-suhtluse psühholoogia teema; väga hea lugu digitaalse ja silmast silma suhtlemise mõjust ja omavahelisest läbikäimisest lähisuhete kujunemisel; hea lihtne selge lavastus; näitlejate (Elina Pähklimägi ja Andres Mähar) väga tubli mäng ja kaunilt värskendatud vana teatrimaja. On siis tuuli ka internetis? Ei vist, küllap puhuvad…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XVI: kultuur kui mehhanismiline masinavärk

Päris üllatav oli lugeda peatselt toimuva konverentsi “Eesti kultuuri süvamehhanismid” tutvustusest, kui mehhaanilise vidinana saab kultuuri mõista, kuid olgu oma silm siingi kuningaks: ¤ Juri Lotman ja Boriss Uspenski  “Kultuuri semiootilisest mehhanismist” (1971):  Kultuurimehhanismi toimimise vältimatu tingimus on mitut tüüpi struktuuride (kultuurikeelte) eri korrastusastmete olemasolu, mille vahel toimuvad erinevad tõlkeprotsessid. ¤ Kultuur on eriline tähenduseloome…

Read More+

In memoriam Madis Kõiv *05.12.1929 – †24.09.2014

Madis Kõiv kuulub kindlasti nende isikute hulka, kellega suhtlemine ja samas ruumis viibimine on mind väga tublisti kujundanud. Meie tutvus algas üle kahekümne aasta tagasi analüütilise filosoofia seminarides. Pole vähimatki kahtlust, et nii põhjaliku lugemise tundidesse ei ole ma enne ega pärast neid seminare enam sattunud. See oli mingi imepärane vaimustus või pühendumus, mis seminari…

Read More+

Üksildaste iidolite lahkumine

Sel nädalal lahkusid siit ilmast Madis Kõiv ja Jaak Joala – kaks meie suurmeest. Nad tegid oma elus õige erinevaid asju, mis pälvisid teiste peades ja südametes nii ülimat poolehoidu kui ka mittemõistmist,  ning elasid oma elu õige erineval moel, kuid oma üksinduses olid nad teineteisele ka väga sarnased. Ei ole õrna aimugi, kas nad…

Read More+

Maiste unelmate teekonnad

Ilmar Raagi värske film “Ma ei tule tagasi” on 20. sajandi keskapiga mõjuka virtuaalse filosoofiavoolu mõttes väga eksistentsialistlik film, võib olla isegi eksistentsialistlikum kui “Hullumeelsus” ja kindlasti eksistentsialistlikum kui “Kevade”, mis mõlemad on sellest ajast, kui kunstnike peades oli eksistentsialismil ja tema mõttekoel praegusest märksa enam ruumi.

Freudi kahekõne mõjuka tundmatuga – intellektuaalse teatri mõjus seanss sadamateatris

Käisime järjekordse draamafestivali raames üleeile pärastlõunal sadamateatris Eric-Emmanuel Schmitti “Külalist” vaatamas. Üle mitme aja oli taas võimalus osa saada tugevasti filosoofilise sisu ja tekstiga lavaloost, milliseid eesti teatris aegajalt ikka etendatakse (varasemast meenub kõigepealt Madis Kõivu “Filosoofi päev”). Loo autoril on õnnestunud tükki kokku segada ülimalt tihe vaimne kontsentraat, kus läbipõimununa  paistavad pildikesed riikide, rahvaste,…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XV: haridus ja seda korraldav süsteem on sotsiaalset masinavärki loov, jooksutav ja taastootev ahelkäitumine

1. septembrit on Eestis minu mäletamist mööda kooliaasta alguse tõttu kõigi jaoks ikka kasvõi natuke eriliseks päevaks peetud. Eks sellele konkreetsele kuupäevale hariduse võimendamise rolli ajastamine ole viimase paari aastakümne jooksul ka erinevaid arvamusi tekitanud, kuid ühiskonna stabiilsuse märgina on seda viimastel aastatel järjest vähem kõigutada üritatud. Kooli rolli ei ole üheski ühiskonnas võimalik üle…

Read More+