Üle mitmekümne aasta oli üleeile õhtul taas võimalus vaadata filmi Athenas, mis tookord ammu Saluudi energilist nime kandis. Koht oli väga tore ja film samuti, usutavasti tehakse seal majas niimoodi, et paljud kunagisedki kinoskäijad leiavad uuesti üles tee sinna. Meil oli Volliga ka väike vaidlus, kas võimsam oli Piafi elu või tema laulud. Ma pooldasin…
PrS. Kirjutan seda muljet juba vist kaks nädalat pärast etenduse tegelikku kogemist Albus, nii et vahetut muljet ei ole järgnevas enam suurt midagi ning kuskilt peast tuleb pigem seda, mis vaimupüügil närvivõrkudesse on toppama jäänud. Ja väga heaks eelhäälestuseks oli taaskohtumine Vargamäe maadega, seekord eriti rännak kiriku juurest üle soo talude juurde. Paljude arvates on…
Läinud pühapäeval oli võimalus kaasa elada rahvakirjanik Mart Kivastiku etendusele “Eesti asi” Viinistus. Juba tolle päeva hommikul tikkus aeg-ajalt pähe mõtteke, et kas eesti asi on Kivastikul ümmargune, raske või magusavõitu või veel midagi neljandat? Ja ega etenduse ja sellele järgnenud aja jooksul ei olegi suutnud sellele küsimusele selget vastust anda. Küllap oli Kivastikule eesti…
Edgar Savisaar kirjutas mõni päev Postimehele tagasi loo, et riik peaks aitama oma kodanikel vastutust kanda, kui tõsine majanduslangus viib kinnisvaralt väärtuse ja laenu ei suudeta pangaga kokkulepitud tingimustel enam piisavalt tagada. Savisaare argument riigi sellise kohustuse ilmnemisel on pigem psühholoogilist ja kultuurilist laadi — kodu on püha. Uudistevaesel suveajal on ajaleht ja majandusmees asja…
See Studia Philosophica V on üks eesti filosoofia hiljutine verstapost, mis tulevikus jätkab online ajakirjana Studia Philosophica Estonica. Vihik sisaldab mitme eesti filosoofi huvitvaid kirjatöid, mis kindlasti vääriksid hoolikamat analüüsi ja arvustamist. Tahaksin ka sellisel moel eesti filosoofiale pisutki kaasa töötada. Rein Vihalemma artikkel oma teaduste jaotusega on tegelikult juba vastukaja leidnud, meenutan siinkohal Anto…
Tõesti küll, selline trio võttis eile õhtul kell kaheksa Jaani kirikus pillid kätte ja muusika sai kõlada. Robert Jürjendali pillimängu oli võimalus esimest korda kuulda-näha, Sibulat ja Malkovit saand ikka varemgi kogeda. Ehk kõik kokku küll teisejärgulisena, kuid mulle imponeeris hästi Jürjendali suursugune kehahoid pillimängul, see avaldab juba ise muljet, et sellise haabitusega tehtut tuleb…
Emajõe Suveteatri selle suve ja kõik kokku X hooaja etenduseks on Toome varemetes mängitav V. Hugo kuulsa teose aineline “Jumalaema kiriku kellamees”. Tulime just sellelt etenduselt ja muljed on seetõttu küll värsked, kuid samas ka settimata. Esimene vaatus oli pigem lõbusapoolne tõeline suveteatri tükk, teine vaatus seevastu märksa enam kooskõlas originaalteose sünge traagikaga, kuid ikkagi…
Juuni lõpus peeti Vilniuses 8. korda üleilmne biomeditsiiniliste uuringute eetika foorum, milles osales üle saja uurimistöö eetikast innustunud osavõtjat üle maailma. Seal oli päris selgesti tunda, kuidas seesama eetikakomiteede välisel ekspertiisil põhinev on väga suurel määral saanud universaalseks praktikaks biomeditsiiniliste inimuurinugte korraldamisel. Eelmisest tulenevalt ilmnes samuti, kui ühte moodi mõeldakse maailma erinevaid paigus uurimistöö korrektsest…
Just eile õhtul oli võimalus kaasa elada Draamateatri suveetendusele “Kodukoht” Keila-Joa mõisas. Väga lühidalt öeldes, oli etendus päris hea ning teatriime sai taaskord teoks. Brian Frieli loo teema peaks eestlastele igati mõistetav olema, kuigi sündmused arenevad üleeelmise sajandi Iirimaal. Nimelt võeti taas üles alistavate ja alistatavate rahvaste omavahelised suhted väga isiklikul tasemel väga konkreetses kohas…
Olen seda värske eesti filosoofia teemat püüdnud juba mitu nädalat üles võtta, kuid alles nüüd jõuan päris suure vaevaga midagi kirja pandud, mil üksjagu vahetustest muljetest meie filosoofia selle kevade suurematest ettevõtmistest hakkab tasapisi säravmälust kuhugile meelespidamise tagakambritesse lahkuma. Ei oskagi suuremat kosta vaeva põhjustest, kuid neid sündmusi uuesti meenutamata ei raatsi ka meie enda…