Aasta on jällegi vahetunud ning mõni aeg kulub harjumiseks ta uuenenud numbriga, kuid sisult olen ise kuidagi ootamatult kiiresti ja kergesti äsja alanud aasta kui uue võimaluse omaks võtnud. Jah, aastast on kujunenud see põhiline formaat, mis ühendab nii organismide, isikute ja indiviidide kui nende koosluste ja keskkondade tegemisi nii etteantud stsenaariumide kui eesmärgistatud kavatsuste…
Leelo Tungal on luuletanud 1987. aastal: ***Kes lõi eetika —kas tugevad oma nõrkusehetkelvõi nõrgad omatugevuse momendil?Vaadata sügavaleenese sisseja sügisöö tähtede poole,tabada kõigesseda vere,seda valguse tuikamist,seda inimeseusklikkust:ükski ei sure teise eest,ükski ei ela teise eest.Teed oskavad üksteisest üle minnahaiget tegemata. Oli tõesti suureks üllatuseks, et poetess kirjutas nii küpselt 22 aastat tagasi, kui õhk ja ruum…
Just eile ilmunud Postimehe mõttelisa pealugu tuleb Eesti peaarendajalt Raivo Varelt, kes refereerib põhiliselt küll äsjast majanduseliidi klubiüritust “Eesti peale eurot: Eesti otsib uut lugu”, kuid ambitsioonilt ja selle võimenduselt näikse lugu justkui manifest olema. Kui päris otse hinnata, siis on see õige eklektiline ja verbaalset konjuktuuri püüdev manifest. On tõesti veider, et muudkui tammutakse…
Selle nädala suursündmuseks on uute tuulte jõudmine Nobeli rahuloojate galeriisse, sest pärast niigi ootamatut pärgamist jutlustab kahes sõjas oleva armee peamehest äravalitu enda austamisel õige sõja paratamatust vajalikkusest, ainuvõimalikust maailmakorrast ja pragmaatilise poliitika kõige paremusest ilma asjade korraldamisel. Küllap sügeles nii mõnelgi otse koosolekuruumis viibinul kukal või mõni muu koht sellise puldist kostnud üleoleku peale.…
…. on ta ise nooruslikult kõhklemas, kuidas olla ja mismoodi tegutseda. Jah, eks nii aastate ja ajaloo kui tänase päeva endaga on teinekord ikka keeruline toime tulla. Ülikooli eksistents sõltub lisaks oma inimestele väga suurel määral ka sotsiaalsetest oludest ning nende virvarr on oma jälje jätnud Tartu ülikoolile. Tema algust märgivad tavapäraselt ja ometi mõneti…
Sellel nädalal, või tegelikult vist juba eelmisel, pöörati pressi suurpealetungil meditsiini vastu uus lehekülg, kus tähelepanu teravdus praeguse gripilaine taustal riigi tervishoiu korraldusele. Pöörde otseseks ajendiks sai noormees, kellelt see gripp elu võttis. Arstid ja teised meditsiinitöötajad on oma tavapärase tegutsemisega haiguste vastu fookusest välja langenud ning sinna on nende asemel asetatud tervishoiuorganisaatorid, kelle tegematajätmistest…
Midagi ei ole öelda, ajalehed on asunud korralikule verbaalsele sõjakäigule meditsiini vastu. Mitu viimast nädalat või isegi juba paar kuud ei möödu vist päevagi, kui mõni kirjutava pressi väljaanne ei võta negatiivses võtmes üles mõnd mõnd meditsiini teemat. Kui algselt hakati peale üksikjuhtude võimendamisega, siis tänaseks päevaks on jõutud juba terve meditsiinisüsteem suuresti kõlbmatuks kuulutada.…
Sel nädalal on kirjutava pressi tähelepanu suuresti köitnud kurb lugu ühe oma tsunfti inimese poja raskest haigusest ning probleemidest selle taagaga toimetulekul. Meil on varemgi juhtunud, et ajakirjanikud on oma lähisugulaste lood meediasse toonud. Küllap on seda tehtud ikka nii probleemidele osutamisest loodetava sotsiaalse kasu kui ka enda valu välja elamiseks enda arvates õigeimal viisil.…
¤ Osalus 60% viitab kindlasti kõrgrõhkonnale Eesti poliitilise baromeetris, mis omakorda annab energiat meie senisele mõneti sumbunud ja jahtunud poliitilisele dünaamikale;¤ Kui üldistada tulemusi, siis status quo iseloomustab õige mitmeid suuremaid omavalitsusi;¤ Savisaar üritab valimistulemuste abil võtta veelgi enam üle poliitilisi tuure ning on kavandanud päris korralikud manöövrid poliitlava tsentris ja vasakul pool kuni mõne…
Päris suure innu, aga ka pideva nõutusega on promotud meie filmirahva järjekordset produkti, “Püha Tõnu kiusamist”. Nüüd, kus oma silm on olnud kuningas, tuleb tunnistada sellegi filmi kuulumist nende arvukate eesti geniaalsete filmide hulka, mille suurust mõistavad vaid nende loojad. Kunst on ses mõttes üks omapärane valdkond, kus subjektiivsus ja laiem sotsiaalne tunnustus nii tihedasti…