Sõnavabadus versus vaba sõnakasutus

Mõnede jaoks on asi on ülimalt tõsine, sest üks viimaseid uue ajastu vabaduse oaase, umbisikuline eneseväljendamine internetis, on teatud kohtades ärakeelamise ohus. Teiste jaoks hakkab pilt taas normaalsemaks muutuma, sest ohjeldatakse pisutki suureks ballastiks olevat ja sageli teiste inimeste väärikust riivavat verbaalsete väljaheidete sadu. Nagu kaunikesti vastandlike arusaamade kokkusaamisel ikka, on siingi tulemuseks paras demagoogiline virvarr, mis oma mitmekesistes kokteilides pakub mängude nautlejatele üksnes innustavaid elamusi. Esimese seltskonna üks väga armastatud argument ses vaidluses on sõnavabaduse piiramine lubamatus. Et teema on väga põhimõtteline, siis arendaks seda pisut siingi. Kui alustada lõpust, siis olgu üheselt ja kindlalt öeldud, et anonüümsete netikommentaaride piiramisel ei ole kuigivõrd pistmist sõnavabaduse vähendamise või äravõtmisega. Sõnavabadus peaks ju tähendama, et konkreetsed isikud või nende rühmad saavad täiel määral välja öelda, mis nad ühest või teisest asjast arvavad, st see vabadus kuulub konkreetsetele isikutele. Et anonüümsuse puhul on isikute identifitseeritav konkreetsus kadunud ning vabadus seeläbi kaotanud oma subjekti, mille läbi kipub ta, st vabadus, jääma õige ebamääraseks ja abstraktseks unelmaks. Mõneti paradoksaalsel kujul oleme jõudnud arusaamani, et anonüümselt esineva isiku puhul ei olegi mõtet ega alust sõnavabadusest ja selle kaotusest kõnelda. Millised võiksid siis olla reaalsemad tagapõhjad anonüümse netikommenteerimise advokaatidel? Väga tõenäoseks peaksin taolise kommenteerimise võimalusi pakkuvate kohtade ärihuve, sest pea anarhiline kõikelubavus on kindlasti väga tugev liimipaber neile, kes mingil ei soovi oma arvamust avalikult välja öelda. Äriloogika on siis väga lihtne: seal, kus on palju kära, sinna tuleb veel rahvast juurde ning seal, kus on rahvast, seal ka juhtub igasuguseid asju. Meie kvantiteeti ihalevas maailmas peaks selline skeem hästi oma tööd tegema. Üks häda, mis sellise lähenemisega kaasneb, on kiire kvaliteedi ja usaldusväärsuse kadumine sellistest foorumitest. Kui nüüd kommenteerimise võimaluse pakkuja tahab järsku rahvalikkuse rajalt kvaliteedi teele pöörata, siis peab ta paratamatult taolisel verbaalsel täikal korral majja lööma. Teiseks toidavad anonüümset sõnarahet ka sellised ürgsed vaimujõud kui edevus ja soov teist üle trumbata. Et anonüümsus kõrvaldab tugevad pidurid nende jõudude teelt, siis saabki anonüümsetes netifoorumites toimudagi peamiselt verbaalne kätš avalikult kirjeldatuga ja ka kommenteerijatel omavahel. Kõik kokku tulebki neis foorumites üks tubli segu pudrust ja kapsastest, kus lisaks anonüümsetele fantaasiatele üritab üks väike grupp asjaosalise kõigest hoolimata visalt oma nime all maailma paremaks teha.