Author: Andres Soosaar

Eesti majanduse tasakaal on habras

Eesti Panga president teatas väga hiljuti Põlvas, et Eesti majanduse tasakaal on habras ja meie probleemide allikaks väliskeskkonna keerukus. Kahju, et ei ole olnud selle ettekande tunnistajaks, kuid sellist sõnumit mistahes tasemel rahalugejatelt tuleks pidada ülemäära ebamääraseks. Tegemist on pigem poliitiku või ideoloogia sõnavõtuga, kuid mis või kelle suunda pangapresident võiks ajada. Või siiski, ehk on need sõnad mitmete kaalukate kvantifitseerimiste…

Veendumine, meelitamine ja sund

Ühiskondade ja nende liikmete omavahelised suhted võivad esimesel pilgul vägagi erinevad ja mitmekesised paista, kuid lähemal vaatlusel kipuvad need suuresti ometi üksnes mõne põhitüübi vahel ära jaotuma. Kui möödunud aegadel oli palju sundi, mida sundijatel õnnestus ometi vabaduseks nimetada, siis moodsa üksikisiku vabaduse taga on hoopiski palju meelitamist (edu, kire ja rahaga), mis vaid tegutsemise alguses vabadusena terendab. Ei tea (kuigi…

2013. esimesed nädalad

Uue aasta loodus on Tartusse tulnud korraliku talvega, nii et siinsed planeedi kiire soojenemise fännid peavad reaalse kogemuse alusel küll hoogu pisut maha võtma. Ka Eesti sotsiaalne kliima sarnaneb õues toimuvaga — tuurid on ikka maas, karud muudkui magavad, ning tasapisi, väga tasapisi, proovitakse neid ühe või teise vana jamaga üles saada, kuid ega nende jamadega ei pruugi keeruliste oludega karastatud…

2012 – sotsiaalsete mandaatide testimise aasta

Nii Eestis kui Europpas tegeldi 2012. aastal võimuga seotud sotsiaalsete mandaatide olukorra hindamisega. Eestis oli see suuresti seotud poliitilise võimu ning Euroopas raha võimuga. Kui aastaid leppisid Eesti ühiskonna üksikliikmed ühiskonna demokraatliku võimujagamise ja kogu ühiskonda puudutavate otsuste sellise praktikaga, kus valimistega mandaadi saanute tegemistesse enam suuremalt ei sekkutud ning neil lasti õige vabalt (kui soovite, siis usaldades)…

Surve sotsiaalsetes ruumides

Kuigi füüsikaliseski maailmas on ruumi mõistmisega ja määratlemisega üksjagu probleeme ja raskusi, läheb ruumi määratlemise ja mõtestamisega asi veel ebamäärasemaks sotsiaalses tegelikkuses. Samas on ruum seal mitut masti asjadega täitmise ja hõlvamisega päris laialdaselt kasutuses. Räägitakse meedia- ja inforuumist, valuutaruumist, kultuuriruumist, võimukordiorist,  jmt. Sageli on sotsiaalse ruumi mõiste olulisem piiri markeerimiseks kui selle tähistamiseks, millega üks…

Eesti rahunemine

Viimastel nädalatel on Eesti avalikkuses toimunud midagi sellist, mida pole siin kandis aastaid nähtud. Nimelt tundis üks päris tubli osa eestlastest, et midagi on nende ühiskonnaga niivõrd viltu, et seda ei ole võimalik enam rahulikult pealt vaadata ja endas kanda.  Energilisemad kirjutasid manifeste, nende mõttekaaslased tulid tänavatel ja internetis kindlal ajal kindlale kohale oma rahulolematust väljendama. Eemalt vaadates ei…

Tartu vaim ja Toomemägi

Arvutisse oli nädala alguses saabunud sõnum, et Vana Anatoomikumi fassaad on valmis saanud ja majast leitud remondi käigus huvitavaid asju. Jätaksin huvitavad asjad sinnapaika, sest neid on vist anatoomikumis senises ajaloos kogu aeg leidunud. Võtsin üleüleeile ette jalutuskäigu üle Toomemäe, et ka oma silmaga näha, mis anatoomikumist nüüdseks saanud on. Tõtt öelda anatoomikum mulle miskit…

Ühiskonna sotsiaalse tundlikkuse läved on nihkuma hakanud

2012. aasta teine pool pakub üha enam märke sellest, et ühe osa ühiskonnaliikmete ja nende rühmade sotsiaalse tundlikkuse läved on muutunud ning rahuolematuse reaktsioonide tase ületab selgesti tavapärast virisemist. Võimulolijate tundlikkuse läved näitavad pidevat kõrgenemist ehk tundlikkus ise muudkui langeb ning konkreetsete inimeste vaheliste suhete tasemel tegutsejate läved jällegi langust ja ootamatult teravaid reaktsiooni olukordades, mis varasemalt on…

Rahvusülikooli rektor ennustab juba 2020. aastaks kõrghariduse inglistumist

Postimees tuli nädalavahetusel lagedale võimsa teatega, mille kõrval kipub kahvatuma äsjane mure loomaarstinduse inglistumisest järgmisel aastal. Nimelt ennustab rahvusülikooli rektor Volli Kalm, et 2020. aastal, st üksnes 8 aasta pärast, pakutakse Eesti ülikoolides magistri- ja doktoriõppe õppekavu enamasti inglise keeles.  Nii totaalse lingvistilise pöörde jutt eestikeelse kõrghariduse komandopunktist lõhnab olemusliku vaimse alistumise järele. 

Kas Eesti haigete loomadega hakatakse peatselt kõnelema inglise keeles?

Eilse päeva süngeim teade tuli muidugi maaülikoolist, kust anti teada, et järgmise aasta sügisest hakatakse seal uutele tulijatele loomaarstindust õpetama üksnes inglise keeles. Ei saa küll muud diagnoosi olukorrale ja väljavaatele panna, kui ühiskond ei suuda kõiki enda olulisi valdkondi enam rahvuslikult hallata. Rektor püüdis küll avalikkust lohutada, et praktikumis pidi saama käsitletavatel teemadel ka edaspidi eesti keeles kõnelda, kuid sellise…