Author: Andres Soosaar

Ühiskondlik mehhaanika II: koht ja ruum

Nii looduslikud kui sotsiaalsed jõud panevad ruumis üksusi teatud viisil liikuma. Jõu suurus ja suund ning üksuste inerts on omadused, mis kirjeldavad ruumi (keskkonna) ja selles paiknevate üksuste vastasmõju. Looduslikus ruumis näikse konkreetsel kohal olema õige väike tähtsus ning ühel kohal ei paista olema suuremat tähtust teistega võrreldes. Kohad ruumi sõlmedena peavad olema, aga nad ei organiseeru mingiks hierarhiaks.…

Ühiskondlik mehhaanika I: jõud ja võim

Kuigi mehhaanika mõeldi sajandeid tagasi just looduses toimuva kirjeldamiseks ja seletamiseks, on selle klassikalised mõisted päris laialdaselt kasutuses ka ühiskondlike liikumiste mõtestamiseks. Iseäranis kenasti kulgevad paaris jõud ja võim, mida mõnikord ühiskonnas toimuvale rakendatuna on õige keeruline teineteisest eristada.  Eesti ühiskonnas on viimastel aastakümnetel võimu suhtutud õige imelikult: 1990. aastatel püüti reaktsioonina eelnenud nõukogude võimule eesti võimu pidada…

Kevad

Talv oli küll pikk, aga kevad samuti väga hoogsalt tulnud ning viimasel 10 päeval on väljas kindlalt rohkem saabuvat suve kui möödunud talve tunda.

Professor Kõks ülestunnistuse väärtusetusest

Juba mitu kuud on möödas ajast, kui kõrge kohus kuulutas Andrus Veerpalu dopingusüüdistusest priiks ja algas spordikangelase kaitsegruppi kuulunud teadlaste tähelend. Et kõrge kohus ei ole just sageli inimesi õigeks mõistnud, siis mitu korda edasi lükatud otsuse tuleku eel oli paljude närv selle asjaga seoses üksjagu püsti ja kiputi igasuguseid jutte rääkima nii asjast kui ka pisemate ja…

Kivirähk on lasknud Pearu ja Karini kokku üheskoos elu mõtet otsima

Põnev oli täna õhtul vaadata VAT Teatri poolt lavalaudadele toodud  Kiviräha valitud katkendeid Tammsaare erinevatest teostest. Katkendeid ühendavaks sõnaliseks ja vaatemänguliseks fantaasiaks oli Pearu ja Karini kohtumine ühes Tallinna kohvikus, mille aknast paistis Toompea ära.  Tammsaare tekstid on tõesti sedavõrd vägevad, et nendest eesmärgipäraselt noppeid tehes saab uusi lugusid, mis töötavad nii iseseisvatena kui pakuvad taustu ja tõlgendusi algsete tekstide mõistmiseks. Mida Kivirähk soovis oma…

“Looming” alustas 1923. aasta aprillis, “Eesti Arst” 1922. aasta jaanuaris

Tänane Postimees teatab esiküljel, et homme 90 aastat tagasi ilmus Eesti vanima järjepidevalt väljaantava ajakirja Looming 1. number. Looming ei ole siiski kogu aeg ilmunud iga kuu tagant, suure sõja ajal olevat neilgi paus mitu aastat olnud. Ajakiri Eesti Arst alustas ilmumist 1922. aasta jaanuarist ja käib alates 1989. aastast jälle. Tõsi,  katkestus on Loomingu omast olnud märksa…

John Lucas ei tea eesti rahvatarkust “mida külvad, seda lõikad”

Üleeilses PMAKis oli lugeda briti mõttetarga John Lucase  kurtmist demokraatia majandusteoreetilise käsitluse ja praktika ülemäärase mõju üle ühiskonna juhtimisel. Selle käsitluse võtab tema arvates kokku arusaam, et poliitik äritseb häältega samamoodi kui naftaärimees naftafutuuridega. Eks selline arvamus lähtu ikka ühest ihalusest universaalsete vahetusviiside järele, mis resulteerub lõpuks nõusolekuks, et kellel on universaalset vahetusasja kõige rohkem,…

Erialainimeste meditsiinimeediast

Kliinikumi Leht küsis mõni aeg tagasi 3 küsimust Eesti meditsiinimeedia olukorra kohta. Et ajaleht valis avaldamiseks vastustest vaid mõned kohad, siis olgu need vastused täies mahus nüüd LÜLIs esitatud. Milline on Eesti meditsiinimeedia maastik ja kas sellega võib rahule jääda? Eesti meditsiinimeedia on seis on õige ebaühtlane ning vähemasti tervishoiutöötajate omavahelise kommunikatsiooni osas on see oma mahult ning…

Idapiiri tähendus on taas kauplemise objektiks

Riikide esindajad on juba mõnda arutanud, et kui vormistaks ära piirilepingu Eesti ja Vene vahel. Praegune piir tõkke mõttes toimib igati korralikult, aga riigid tahaksid justkui selle murdejoone asjus mingit kõvemat kokkulepet saavutada. Hoolimata mitut masti oletustest, ei olegi täpsemalt aru saanud, mis või kes selle innu taga tegelikult on, aga mingi vilgas sebimine teema ümber näikse toimuvat.…

EV 95

Ea mõõtjana on 95 aastat üks mitmeti hoomatav arv, millele ei saagi üht kindlat tähendust anda. Taevakehade ajaloos on see täpes, mille märke ja mõtet on enamasti isegi raske eristada. Inimese elus on see päris pöörane verstapost, millest edasi vaimse ja kehalise ühiselu tuleb ühe suurema võitlusega tema sees ja ümber.  Riikide kui sotsiaalsete kehade elus on selles eas noorus läbi saanud ja…