Author: Andres Soosaar

Veebruarimasendus ja ideoloogiline pohmakas

By

Veebruari lõpp on Eesti ühiskondlikus teaduvuses olnud üks vilets aeg, kus ilma on teinud negatiivsed noodid, mis kokkuvõttes hakkavad mõnedes vaimudes juba masenduse mõõtu välja andma. Olümpiamängude kesine saak käivitas diagnostikalaine meie spordisüsteemis, mida käredamate arvamuste kohaselt tuleks pigem süsteemituseks pidada. Riikliku kriitikaministeeriumina tegutsev riigikontroll tuvastas kahe järjekordse kunagise eduloo (e-tervise andmebaasid ja pensionisambad) kuulsusetut…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika X: sotsiaalse tiheduse (social density) kasvatamine

By

Hoolimata oma elementidele, s.o inimestele, järjest suurema vabaduse pakkumisest, mis võiks neid meelitada rohkem omaette väikeste saarekestena olema,  kipuvad sotsiaalsed keskkonnad hoopis järjest tihenema. Küllap olid külad sotsiaalse keskkonna esimesed reproduktiivsest paratamatusest välja pääsenud tihenemised, neist järgmise sammuna edasi tulevad linnad, kuhu on mõnikord õnnestunud ruutkilomeetrile püsivalt eksisteerima saada kümneid tuhandeid inimesi (ehk mõned inimesed…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XI: inimeste käitumine vedelkultuurides

By

Mõned päevad tagasi andis ERR siin-seal teada, et meid väisab poola päritolu maailma 1. suurusjärgu mõtleja Zygmunt Bauman ning diskuteerib ühel õhtul kirjanike ees Rein Rauaga selle ilma asjadest. ZBaumani kuulsate mõtete hulka kuulub arusaam sellest, et modernism ei ole meil sugugi veel läbi ning tänapäeval on see võtnud hoopis vedela vormi (liquid modernity). Kuulus…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika IX: meedium ja meedia

By

Füüsikaline ja sotsiaalne maailm on sarnased ka selles mõttes, et neid täitvad põhiollused mõjutavad suuresti nende asujate liikumise võimalikkust üldisemalt ning liikumise konkreetsemat suunda ja kiirust. Füüsikutele on juba päris hästi selge see, mis saab teatud algtingimuste korral juhtuma suuremate asjadega looduslikus ruumis, sotsioloogidel on samas ennustuskindlus olemas märksa väiksema valiku sotsiaalsete kehade ja olude…

Read More+

2013

By

See oli üks uute (või ka vanade) teede otsimise aasta nii suuremates sotsiaalsetes kooslustes kui ka näiteks mul endal. Riikides ja nende gruppides on järjest rohkem näha võimu ja ühiskonna juhtimise tsentraliseerimise püüdu ning üks ideoloogia (üksikinimese vabadus on püha) on asendumas teisega (ühiskonna ehk meie kõigi käekäik on püha). Ühiskondade ideoloogia/funktsionaalsuse vahekorrad kippusid ja…

Read More+

soojad ajad looduses, vilum värk ühiskondades

By

Mitme korraliku talve järel on taas väljas käsil üks soojem aeg, kui kraadiklaasid näitavad uusi plusskraadide rekordeid. Samas näikse ühiskonnad jahtuma ning järjest enam asuma kaitseasendisse. Viimase suhtes ei ole väga vaja imestada, sest tundmatu teeb ühel hetkel ikka ettevaatlikuks ning käivitab enesekaitset. 

arvutid ja koerad

By

Avastasin eile järsku, et neil kahel  on inimese kaaslasena nii mõndagi ühist: ¤ alluvad truude sõpradena suht hästi ja teevad seda, mida inimesed on neile õpetanud ¤ teevad rõõmu oma õpetajatele, kui toimivad õpetuse kohaselt ¤ teevad tuska oma õpetajale, kui ta ootab neilt seda, mida ei ole õpetatud ¤ üllatavad aegajalt oma peremeest nii heas…

Read More+

Stoppardi utoopilised rannad Vanemuises

By

Eile õhtul esietendus ka Tartus Vanemuise ja Ugala ühisetendus Stoppardi utoopia ranniku III osast. Tükk oli pikk, paljude jaoks täitsa mõttetul vene sotsialismi isa Herzeni paguluses olemise teemal, nii et publiku edu ei ole sellest tööst küll tarvis karta. Liberalismi austajad võivad kergesti leida, et kellel küll peaks olema tarvis seda ajaloo prügikasti läinud värki…

Read More+

Minister Ligi naljad Postimehes

By

¤ Sotsiaaldemokraatia on asotsiaalne. ¤ Ja ma kaitsen sotside valijaid sotside eest, kaitsen seda vaesemat seltskonda, kelle kahjuks nad teevad kõiki maksuerandeid ja -auke ja kõike seda , mis muudab riiki ebaefektiivsemaks. Need ja teisedki ülbuses tõsiselt kõlavad, kuid iseseisvalt tekstimeres pigem lõbusad ütlused ei jäta suurt kahtlust nende ütleja maailmavaatelises eelistuses, milleks on sotsiaaldarvinism.