Meditsiinifilosoofia
veeb * Andres Soosaar * 2015–
ALGUS ǁ MEDITSIINIFILOSOOFIA VIITED, TEKSTID ja ALLIKAD
ǁ
MEDITSIINIAJALUGU
Meditsiini käekäiku on väga tublisti suunanud ja võimendanud muude
asjaolude hulgas ka olnu mitmekülgne, rikkalik ja analüüsiv refleksioon.
Meditsiiniajalugu on tehtud mitut moodi: riigiti ja rahvati;
erialasid, ajastuid ja koolkondi mööda; üldistades ja konkreetseid olukordi
fikseerides jne. Et narratiivsus on sekkuvusele
lisaks meditsiini praktilisele ja teaduslikule poolele midagi väga olemuslikku,
siis saab meditsiini vaadelda ka ühe kiiresti kasvava lugude kogumina, mis kogu
valdkonda esitab ja toidab. Eks alati võib lugusid talletavale sotsiaalsele
mälule rohkem tähelepanu pöörata ja Eestiski võiks tegevus meditsiiniajaloo
vallas innukam olla, kuid olgem rahul sellegagi, et Ken Kalling on elukutseline
meditsiiniajaloolane arstiteaduskonnas, Kaarina Rein uurib arstiteaduse algusaegu Tartus ning
eeskuju väärivalt jäädvustab prof Jaan
Eha meie kardioloogia arengulugu, prof Arvo
Tikk Eesti bioeetika käekäiku ja dr
Vello Padrik arstimise käikäiku erinevais Lõuna-Eesti paigus. Hoolikamal
otsimisel leiab loomulikult erineva suurusega tükke ja kilde Eesti
meditsiiniajaloost veel paljudest teistestki raamatutest (tänapäeval iseäranis
mälestuste raamatutest) ja kirjatöödest. Allpool on paar kildu mu enda poolt
meditsiiniajaloo narratooriumi:
¤ Eesti
meditsiinieetika arengujooni
¤ Kaasaegse
meditsiinieetika kujunemine
¤ Biomeditsiiniliste
inimuuringute ajalugu (2014)
¤ Eesti Arsti
üheksa aastakümmet (2012)
¤ Meenutusi
neljast eesti füsioloogist (2003–2015)
Töötasin Tartu ülikooli füsioloogia kateedris/instituudis aastatel
1980–2005. Nüüd, tagantjärgi targemana, näen, et see aeg langes nii mujal kui
meil kokku ühe suure analoogiapõhise perioodi lõppemisega füsioloogia ajaloos,
tehes ruumi arvutusliku füsioloogia ajajärgule. Tartu füsioloogia instituut on
selle esimese perioodi arenguloos mänginud olulist rolli, olnud 19. sajandi
teisel poolel isegi füsioloogia arengu vedajate hulgas. Sestap instituudi
võimas ajalooline traditsioon ja seda 20. sajandi teisel poolel edasi kandnud 4
eesti meest avaldasid mullegi kõik omal kordumatul moel suurt mõju, mis teeb
oma tööd veel täninigi.
Peet-Henn
Kingisepp (1936–2012)
Alustatud 21.04.2015, viimati täiendatud
09.07.2015