Hegel märkis kunagi, et kõik tegelik on mõistlik ja kõik mõistlik on ka tegelik. Selle maksiimiga on tegelikus elus aegade jooksul ikka raskusi olnud, kuid üha enam näikse seltskonnad olema seda meelt, et tegelikkuse võiks pigem asendada kasumlikkusega just raha juurdevoolamise mõttes. Nii nagu loodust üritatakse ühismõõduliseks teha energia vahendusel, püütakse sotsiaalses maailmas totaalseks ühismõõduks raha sokutada. Suur osa ühiskondlikku tegevust on ühemõtteliselt omaks võtnud, et kasumi puudumine teeb vastava tegevuse mõttetuks või vähemasti ebamõistlikuks. Paraku teevad nad sellega mõttetuks ka osa inimlikust eksistentsist, sest kindla raha koguse puhul toob ühtede kasum kaasa kellelegi ka kahjumi samal ajaperioodil. Nii et kasumil põhinev sotsiaalne eksistents ei ole palju rohkemat kui üks hasartmäng, mida inimesi sunnitakse mängima ühe või teise ühiskonna hüvangu nimel ning kus paratamatult on võitjad ja kaotajad.