K2 Tõehetked — sündsus on müügihitt

Eesti meedial ja selle kaudu väga suurel osal rahvast on algaval telehooajal taas üks uus ja õige rasvane kont pureda, mida võimsalt ja filosoofiliseltki tõehetkeks kutsutakse. See pidi olema kogenenumatult vendadelt sisseostetud saade, kus äravalitud tahtjatel tõde tõuseb ja vale vaob ning mingisuguse hindamise alusel makstakse teatud tavaarusaamu välja kutsuva tõe suuruse eest makstakse korralikult raha (suurima tõehetke eest 1 miljon krooni). Et kõik oleks maksimaalselt usutav ja tõepärane, siis mõõdab tõde ja valet valedetektoriks kutsutav ütlejate külge ühendatav vidin. Vaatajate arvu järgi pidi see olema juba praegu selle sügise kõige hinnatum saade, kuid saate sisuliste ja muude kriitikute arvates jälle suhtkoht jälk nii vaatajate kui mängijatega manipuleerimine. Mida selle saatega võidaks tahta? Eks põhiliselt ikka vahvat meelelahutust vaatajale ning kasumirõõmu tegijatele. Hulk sega üritasid meelt lahutada ja mõnd tahku elust huumoriga kutselised naljamehed, nüüd on aga nende asemele astunud pigem turukonkurentsis karastunud formaat, saatejuht ja tavaliste inimeste osavus/kimbatus teatud olukordadega toimetulekul. Selle sarja mänguilu pidi olema konfliktida aususe/pettuse loosungite all muidu nunnude inimeste siledat välimust, nende hingelist kaksikelu ning lähema (sugulased, sõbrad) ja kaugema (televaatajad ja saatest ilmuvate kajastuste jälgijad) inimümbruse reaktsioone kaksikelule. Lisaks sellele kõdile kaiguvad küllap saate tegemiste kohal pidevalt ka rahahõiked ning lõpuks sajabki tõekuulutajale rahakest, mis moodsas inimkeskkonnas on sama oluline kui bioloogilises keskkonnas hapniku sisaldus või temperatuur. Päris “vahva” on ka saate loojate mõte nõksutada inimeste autonoomia ja privaatsusega, mis teaduspärast on üks lääne inimesekäsitluse olulisemaid tahke, mis pidevalt vähemasti deklaratsionides hella hoolt ja kaitset vajab. Siin on saate tegijate jaoks huvitavamatel tõekuulutajatel, kellel seesama privaatsus on lubanud nende tõel üldse tekkida, võimalus oma põnev saladus rahaks ja ahhetamiseks teha. Saade pakub ka päris head testi raha väe hindamiseks, sest oleks jua täiesti mõeldav üritada saadet teha, kus saladusi saab rääkida tasuta. Võib üsna kindel olla, et ilma kaikuva miljonita oleks kogu ettevõtmine pigem üks kahvatu ajaraisk. Eks rahapõhine ühikonnakorraldus on taas käsile võtnud ühe valdkonna, kus siiani varjatud tõe vahetuskursse paigas ei olnud ning kõik toimus nö juhupõhiselt. Vaadake või kuulsaid spioone, nendegi tasu tõehetkede eest sõltus paljudes asjadest ja mitte mõnest reast turuteadetel.
Ega maailm sellest saatest kohe teiseks ei muutu, kuid üks järjekordne üritus inimest devalveerida ning muuta teda veelgi enam vabaduse loosungite all ühiskonna mutriks on see igal juhul. Saate kõrvalsaaduseks on muidugi ka püüd sündsustunnet diskvalifitseerida ning see üritus on juba väga tõsine turuühiskonna ettevõtmine uue talle sobivama inimese tegemisel. Sündsus on inimest pikka aega iseloomustanud ning üritanud teda saada väljapoole elusa jõulisest instinktist, kuid ta inimese ka vägagi iseseisvaks ning see on turuühikonnale tegelikult liiast.