Üleeilses PMAKis oli lugeda briti mõttetarga John Lucase  kurtmist demokraatia majandusteoreetilise käsitluse ja praktika ülemäärase mõju üle ühiskonna juhtimisel. Selle käsitluse võtab tema arvates kokku arusaam, et poliitik äritseb häältega samamoodi kui naftaärimees naftafutuuridega. Eks selline arvamus lähtu ikka ühest ihalusest universaalsete vahetusviiside järele, mis resulteerub lõpuks nõusolekuks, et kellel on universaalset vahetusasja kõige rohkem, see on kõikidest asjades kõigist parem. Mõttetark ei paista sellest universalismist vaimustuses olema ning mu meelest õigusega, sest mitmekesiste asjade liigse lihtsustamise tulemus saab ikka vaid triviaalsus olla. Aga mida targad ja võimukad on külvanud, seda tuleb kõigil helpida.