Mõni päev tagasi sai läbi aasta, kus nii mitmeski asjas tuli soovunelmatest tagasi jalgadega maa peale tulla. Eks siin meie kandis oli see kõige rohkem seotud võlarallide peatumise ning seeläbi raha väe selgema ilmsikstulekuga. Masu-eelsed aastad jätsid küll mulje, et sotsiaalses keskkonnas ei ole enam võimalik väga suuresti eksida, sest ebameeldivusi sai kergesti kompenseerida nende laenu abil tulevikku nihutamisega …

Samas tunnen, et  siinkandis on inimesed ka minevikust ja sotsiaalsest tegelikkusest nii palju õppinud, et raha pärast ei minda enam sõda pidama ega kompenseerita oma veidrusi paljude inimeste teise ilma saatmisega. Niisiis jõuti 2011. aastaga arusaamale, et sotsiaalne tegelikkus ei ole suuresti katteta lubaduste jagamine või jõuliselt allutav looduslik reaalsus, vaid pigem ikkagi üks mastaapsem vaimne kokkulepe, mis aitab meil kõigil enda ja ümbritsevaga parimal viisil toime tulla.