Andres Soosaare veeb

Ühiskondlik mehhaanika XII: Vanas maailmas jätkub rollide modelleerimise aeg

Eestis edeneb tasapisi uutmoodi (koos)elu seaduse meisterdamine; Euroopas võidab aasta tähtsaima meelelahutusürituse mees, kes esineb ebatavalise väljanägemisega naisena; Venemaal tahetakse nende ajaloolise õig(l)use tunnistamist naabruses elavate rahvaste elujärje korraldamisel ja vist ka ropendamise ning mitmesuguste soolisusega omapärade keelamist. “Mis toimub?”, küsib nii vana, vahepealse kui uue meelega inimene. Ühiskondade kooslused ei kipu olema stabiilsed ega…

Read More+

Raha kui sotsiaalse mälu mehhanism

Rahal ehk inimsuhete kvantifitseerijal on sootsiumites palju ülesandeid ning mitmekesine mõju õnne ja õnnetuse tekitamisel. Küllap loomise kaasnähuna on sellel ka sotsiaalset ja personaalset mälu konsolideeriv võimekus. Vaadake korraks laenu peale ning sealt paistab kohe, et tuleviku ostmine olevikku on tehing, mis sunnib laenajale mõneks peale õige tugevasti rahajuhitud käitumise, millest kõrvale astumisel üritab ühiskond…

Read More+

Meditsiin kui antropoloogia

Eestis on eelmise sajandi keskpaigast harjutud haigusi ja nende tõrjumisega tegeleva meditsiini sisulist poolt vaatlema bioloogia ehk ihus toimuva loodusteadusliku kirjelduse vaatepunktist. Ühelt poolt lisab see arstimisele tublisti enesekindlust olla objektiivne, vääramatu ja kooskõlas sellega, kuidas maailmas asjad tegelikult käivad (ehk peavad käima). Ja kui nõnda, siis surub see arusaam inimest tublisti raamidesse, mille olluseks…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XI: kooselu täiendav seadustamine timmib ühiskonna jõudu oma liikmete üle

Tubli kolmandik riigikogulastest tuli hiljuti välja kooselu seaduse eelnõuga. Esimesel pilgul tundub ettevõtmine veider olema, sest meil on juba seadustatud abielulise kooselu viis ning paljud pidid vabaabielu eelistama oma elude korraldamisel just sellepärast, et mitte olla mähitud paragrahvide ahelasse. Selle seaduse kohaselt on kooselu õiguslikuks aluseks leping, mida tagatakse tavapärase juuranormide realiseerimise jõuga. Ei ole…

Read More+

Eesti riik olgu peaministri nägu?

Käimasoleva valitsusralli ajal on päris palju kordi olnud võimalik asjasse segatud tähtsate meeste suust kuulda, et üht või teist asja tulevase valitsuse ja selle tegemiste kohta  tuleb küsida peaministrikandidaadi käest, sest tema teab ja otsustab. Ka rallile stardipaugu andnud eelmine peaminister rõhutas korduvalt, et ta ei soovi uue valitsuse tegemise kohta tänaseks päevaks juba lahkunud…

Read More+

Eesti võimulaval tuleb peaosadesse mitte kuigi ammu lavakunstikoolist tulnud tegutsejaid

Praegune valitsusremont saab üsna kindlasti  tänuväärt materjaliks selle kohta, kuidas teatud poliitrühmituste mõnede mõjukamate liikmete hinges olnud rahutus (või isegi võimu lõhnast tulenev kärsitus) nakatas ka kaasvõitlejaid ning konverteerus üllatuslikult olukorraks, kus luuavarrest tuli pauk. Küllap iseloomustab praegu toimuvat ka see, et riigilaeva juhthoobade juurde pääsevad taas uue generatsiooni tegelased, kuigi eelmine 50-60aastaste põlvkond ei…

Read More+

Ukraina – praeguse maailma toimimise lakmustest

Tõepoolest, Ukrainas ja selle ümber toimuv näitab suurepäraselt seda, kuidas valgete meeste kogukonnad omavahel asju ajavad. Asjajamiste taga olevad arusaamad on üpriski erinevad alates sõja pidamise ja vastastikuse tapmise vajalikkusest kuni ükskõiksuseni välja. taganjärgi targana võib öelda, et 1985–2005 oli üks tõeline ideaalidesse uskumise aeg, kus ühiskonnad olid valmis oma üksikliikmetele suurt vabadust pakkuma ning…

Read More+

Isikuautonoomia ulatuse kaks määrajat

Ühelt poolt määrab isikuautonoomia sisu ehk isiku vabaduse see, mille vahel tema teadvuses üldse valida on ning teiselt saab eelmisest füüsilises ja sotsiaalses ruumis realiseeruda üksnes see, milleks neis, st keskkondades, on olemas tagavad tingimused.   

Veebruarimasendus ja ideoloogiline pohmakas

Veebruari lõpp on Eesti ühiskondlikus teaduvuses olnud üks vilets aeg, kus ilma on teinud negatiivsed noodid, mis kokkuvõttes hakkavad mõnedes vaimudes juba masenduse mõõtu välja andma. Olümpiamängude kesine saak käivitas diagnostikalaine meie spordisüsteemis, mida käredamate arvamuste kohaselt tuleks pigem süsteemituseks pidada. Riikliku kriitikaministeeriumina tegutsev riigikontroll tuvastas kahe järjekordse kunagise eduloo (e-tervise andmebaasid ja pensionisambad) kuulsusetut…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika X: sotsiaalse tiheduse (social density) kasvatamine

Hoolimata oma elementidele, s.o inimestele, järjest suurema vabaduse pakkumisest, mis võiks neid meelitada rohkem omaette väikeste saarekestena olema,  kipuvad sotsiaalsed keskkonnad hoopis järjest tihenema. Küllap olid külad sotsiaalse keskkonna esimesed reproduktiivsest paratamatusest välja pääsenud tihenemised, neist järgmise sammuna edasi tulevad linnad, kuhu on mõnikord õnnestunud ruutkilomeetrile püsivalt eksisteerima saada kümneid tuhandeid inimesi (ehk mõned inimesed…

Read More+