Meditsiinifilosoofia osutab siin arstimisega seotud filosoofilistele ja humanitaarteaduslikele aspektidele
Mõistuspärane tegevus lähtub enamasti eesmärgist, selle saavutamise võimalikkusest ja tegutsejatele sobilikest tegevustest
Aegajalt on mõni asi sedavõrd mind köitnud, et olen suutnud kogetu ka kirja panna
Sel nädalal lahkusid siit ilmast Madis Kõiv ja Jaak Joala – kaks meie suurmeest. Nad tegid oma elus õige erinevaid asju, mis pälvisid teiste peades ja südametes nii ülimat poolehoidu kui ka mittemõistmist, ning elasid oma elu õige erineval moel, kuid oma üksinduses olid nad teineteisele ka väga sarnased. Ei ole õrna aimugi, kas nad…
Ilmar Raagi värske film “Ma ei tule tagasi” on 20. sajandi keskapiga mõjuka virtuaalse filosoofiavoolu mõttes väga eksistentsialistlik film, võib olla isegi eksistentsialistlikum kui “Hullumeelsus” ja kindlasti eksistentsialistlikum kui “Kevade”, mis mõlemad on sellest ajast, kui kunstnike peades oli eksistentsialismil ja tema mõttekoel praegusest märksa enam ruumi.
Käisime järjekordse draamafestivali raames üleeile pärastlõunal sadamateatris Eric-Emmanuel Schmitti “Külalist” vaatamas. Üle mitme aja oli taas võimalus osa saada tugevasti filosoofilise sisu ja tekstiga lavaloost, milliseid eesti teatris aegajalt ikka etendatakse (varasemast meenub kõigepealt Madis Kõivu “Filosoofi päev”). Loo autoril on õnnestunud tükki kokku segada ülimalt tihe vaimne kontsentraat, kus läbipõimununa paistavad pildikesed riikide, rahvaste,…
1. septembrit on Eestis minu mäletamist mööda kooliaasta alguse tõttu kõigi jaoks ikka kasvõi natuke eriliseks päevaks peetud. Eks sellele konkreetsele kuupäevale hariduse võimendamise rolli ajastamine ole viimase paari aastakümne jooksul ka erinevaid arvamusi tekitanud, kuid ühiskonna stabiilsuse märgina on seda viimastel aastatel järjest vähem kõigutada üritatud. Kooli rolli ei ole üheski ühiskonnas võimalik üle…
Turuühiskond on selle liikmetele õige nõudlik žanr, sest selle režissööride arvates tuleb selle erinevates sektsioonides kogu aeg end müüa, et saaks siit-sealt teistelt enda jaoks tarvilikku osta. Mõnikord kurdavad mõned turukorraldajad, et ah sa mait, turg moonutab tegelikkust ning seal toimuvat tuleks vajalikul moel sättida. Eks sellised arvamused pärine ikka läbiproovitud ideoloogilist lähenemist toetavast vaateviisist, et tegijail…
Äsja võttis üks Eesti partei heaks mõtteks muuta riigi senist maksukorraldust nõnda, et kuupalgalt alla 500 eurot ei tuleks tulumaksu enam võtta. Muutuse eesmärk olla ikka see, et parandada väiksema sisstulekuga inimeste toimetuleku võimalusi. Kuigi press võimendab peamiselt ettepaneku ja ka raha enda numeroloogilist külge, kumab ettepanekust õige selgesti ülestunnistus, et ühiskond ei toimi meil…
Ukrainaga seotud vastasseis Venemaa ja lääneriikide vahel järjest süveneb ja mõlema poole astutavad sammud peegeldavad õige hästi seda, milline on mõlema poole sotsiaalse masinavärgi jäikus (või siis vastupidi, selle paindlikkus). Praegu näikse osapooled olema valinud võitlusformaadiks mängureeglid, kus suhteid blokeeritakse valikuliselt, ilma otseses sõjalises vastasseisus olemata. Niisugustes tingimustes võidabki mängu see, kelle sotsiaalne süsteem peab…
Õhtumaade suurimate sotsiaalsete koosluste läbikäimises on kummalised ajad, sest enda arvates absoluutselt õige asja ajamise nimel sätitakse üksteise suhtes käima järjest uusi piiranguid. Küllap on lootus vastaspoolt seniselt teelt tagasi meelitada, kuid õnneks ei paista asjaosalistel siiski tõsisemat tapamasinate käivitamise kirge olema. Kui möödunud sajandil tegid ühiskonnad isepäiseid tegusid inimkonna tulevase õnne retoorika lippude all,…
Kui olin näinud “Imede aastat”, Madis Kalmeti teist suveetendust, siis jõudsin peatselt tõdemusele, et hoolimata välisest erinevusest on see ülesehituselt ja sügavamalt ideelt “Titanicu orkestriga” nii sarnane küll, et võiksid koos lausa diloogia moodustada. Need mõlemad lood on inimeksistentsist selle äärmuslikemas tingimustes. Kui Tapa raudteejaamas mängiti lugu õige kaasaegsete viinalembeste eluheidikute abiga, siis Jäneda tallis…
Eks teatritükke ole ju mitut masti ja suvised neist on tavaliselt ikka lõbusamad. Eile õhtul nähtud “Titanicu orkester” ei kuulu kindlasti lõbusamate hulka, aga seevastu usaldas Eesti teatrile tavatult palju vaatajat. Õigupoolest jättiski suure osa loo tõlgendusest vaataja otsustada. Ei juhtu just sageli, et astud etenduse järel saalist välja hea elamusega, aga küsid ometi “Millest…