Kuigi oktoober on käes, ei taha suvi kuidagi veel lahkuda. Ei rasket vihma, muda ega tuult, päevi täidab suuresti päikese soe paitus (pea 20 pügalat) ja kirjude langenud lehtede krõbin. Kuigi varem sai kurdetud hargnemiste nappuse üle, pole ühiskondade elus olukord paraku nii idülliline, viirus (just üks ja seesama paljude teiste seast) sunnib ühiskondi taas…
Suvi hakkab läbi saama ning haridusaasta kohe algamas, kuid uusi sotsiaalseid hargnemisi ei ole kuigivõrd veel näha. Koroonaviiruse taastulek on küll tõsiasi, kuid see ei ole sugugi enam nii hirmutav kui kevadine esimene laine. Seetõttu ei ole kuigi tõenäoline kevadisega võrreldava mahuga sotsiaalne blokaad, vaid toimime pigem ikka suuremate või väiksemate lokaalsete piirangutega. Samas pälvib…
Keegi võib arvata, et tegemist on öise vaatega, aga tegelikult oli pildistamise ajal kell 9.30. Piltniku aju genereeris omalt poolt veel taevasse roosasid pilvi ja vööte, mida telefon siiski ei “näinud”.
Eelmise nädala lõpus valitsuse poolt kehtestatud eriolukord riigis legaliseeris siin-seal juba mõnda aega süvenenud arusaama, et uus viirushaigus nõuab võimalikult soodsa eesmärgi nimel jõulisemat sekkumist isikuvabaduspõhiste ühiskondade tegemistesse. Küllap on meil nüüdseks tegemist olukorraga, kus uuest tõvest tingitud ärevus on asunud ümber seadma senise eeskätt rahvuse arengu sisemisest loogikast kantud sotsiaalse eksistentsi tegevuspiire ja suutlikkust.…
Noorte meeste Lutsu Talve aineline film on kinodesse jõudnud ja näikse seal õige edukalt toimivat. Mullegi meeldis film hästi, sest arendas üht meie tüvisemat kirjanduse ja filmi lugu edasi mõneti iseäralikul viisil. Uude filmi valiti nii raamatute kui filmide senistest osadest meeldejäävaid persoone ja olukordi ning paigutati need vanade kangelaste järglaste tegemistesse segasel sõja ajal,…
Ongi esimene kuu uuest aastast rutuga selja taha jäetud, aga selle aasta suurt lahtimängu ei ole kuskil veel toimunud, pigem lõpetatakse veel eelmis(t)e aasta(te) sabasid. Talve asemel oli meie kandis jaanuaris soojavõitu hilissügis, mis andis veelkord õige konkreetselt märku, et midagi on kliimas möödunud kümnenditega võrreldes oluliselt teisiti. Suures ja väikses poliitikaski õiendatakse veel eelmisel…
Ajakirja Akadeemia eelmise aasta eelviimase numbri sisust leiab nii mõndagi huvitavat. M. Kõivu mõtted Aristotelesest ning E. Tammiksaare omad rahvusülikoolist, samuti J. Joyce’i Ulyssese peatüki tõlge pakuvad siinstele humanitaaridele kindlasti rõõmu, aga üpris ootamatus stiilis kirjatöö südamarstist kolleegilt Rein Vahesalult on meeleolukas lugemine meedikutele. Selles loos segunevad südametegevuse regulatsioon autonoomse närvisüsteemi poolt, mõnede akadeemiliste persoonide…
2019. aasta on nii mõnelegi kujunenud tagasipöördumiste aastaks. Ise olen tänasest 15 aasta järel taas meditsiinifüsioloogide juures tegelemas alaga, millega mu ülikoolijärgsed akadeemilised tegevused algasid ja kestsid ühtekokku pisut vähem kui 20 aastat. 2010.-d on pakkunud õige erinevat sotsiaalset kogemust ning selle tulemuseks kujunes hoopis soov ja võimalus tegelda jälle meditsiini ühe alusteadusega. Iseenesest on…
Vanemuises on taas lavalaudadele jõudnud Kõivu ja Vahingu kaheksakümnendate alguses ülikooli 350. juubeliks kirjutatud näitemäng “Faehlmann” ja seekordse ettevõtmise põhjuseks eestikeelse ülikooli 100 aastat. Eelmisest lavastusest mäletan üksnes väsinud Faehlmanni ja laval mustades kuubedes liikunud mehi. Seekordne lavastaja M. Kasterpalu on esimese lavastuse kohta rääkinud, et tükk pidi tegelikult tublisti tolle aja, st 1980. aastate…
Eile avati ülikooli raamatukogus kaks toredat ning rahvusülikooli juubeli kontekstis olulist näitust – “1. detsember 1919” seintel ja vitriinides ning „Tartu ülikool 1919–1940 läbi kaamerasilma“ veebis. Esimene sisaldas rahvusülikoolile avamisega seotud auaadresse ning meediakajastusi. 100 aastat eestikeelset ülikooli – see on ju kestnud juba ligikaudu 36 500 päeva! Ja näitusel nähtu mõjul tuli taas tõdeda…