Category: Uncategorized

Madis Kalmeti eksistentsiaalse diloogia II osa – *Imede aasta” Jäneda tallis

By

Kui olin näinud “Imede aastat”, Madis Kalmeti teist suveetendust,  siis jõudsin peatselt tõdemusele, et hoolimata välisest erinevusest on see ülesehituselt ja sügavamalt ideelt “Titanicu orkestriga” nii sarnane küll, et võiksid koos lausa diloogia moodustada. Need mõlemad lood on inimeksistentsist selle äärmuslikemas tingimustes. Kui Tapa raudteejaamas mängiti lugu õige kaasaegsete viinalembeste eluheidikute abiga, siis Jäneda tallis…

Read More+

Inimeksistentsi otsing Tapa räämas raudteejaamas

By

Eks teatritükke ole ju mitut masti ja suvised neist on tavaliselt ikka lõbusamad. Eile õhtul nähtud “Titanicu orkester” ei kuulu kindlasti lõbusamate hulka, aga seevastu usaldas Eesti teatrile tavatult palju vaatajat. Õigupoolest jättiski suure osa loo tõlgendusest vaataja otsustada. Ei juhtu just sageli, et astud etenduse järel saalist välja hea elamusega, aga küsid ometi “Millest…

Read More+

Suvi 2014 – areng ja mäng

By

Kuigi väljas on viimastel päevadel olnud siinsele laiuskraadile harjumatult palav, on suvi ometi hakanud vältimatult allamäge veerema. Mõnede taimede varred (õitest kõnelematagi) on närbunult pruunid, puudelt sajab tasapisi lehti ja õhtud on juba kella kümnest päris hämarad. Kui laulupeo ajal räägiti palju sellest, et eestlased on neid pidusid pidanud juba peaaegu 150 aastat ning nad…

Read More+

Sirp ülikooli olemusest ja riigikogulase eetika kanoniseerimisest

By

Tänane Sirp reflekteerib artiklitega kahte teemat, mis Eesti ühiskonna katlas juba mõnda aega rahuldava tulemuseta podisenud: * Tartu ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi ühes kaasautoritega vaatleb ülikooli sotsiaalse rolli teisenemist tänapäeval, mille üheks ilminguks on rahutus Eesti ülikoolides ja kihk seal midagi oluliselt muuta; * Endine peatoimetaja Kaarel Tarand arvustab parlamendis paar nädalat tagasi valmis…

Read More+

Lihtsameelsus saab kõigega hakkama

By

Juba mitu päeva käib Eestis meedias jutt, et Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlased on kindlaks teinud pedagoogilise suhte olemusliku muutumise. Muutuse põhisisu seisneb õppejõu-üliõpilase suhte muutumises kliendisuhteks ning sellega olla päri suhte mõlemad osapooled. Kunde kuningaks olemine toob kaasa teadmiste edasiandmise teedes uusi ja teinekord ootamatuidki käände. Juba eelmine haridusminister JAaviksoo muretses palju kooli ebahuvitavuse pärast…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XII: Vanas maailmas jätkub rollide modelleerimise aeg

By

Eestis edeneb tasapisi uutmoodi (koos)elu seaduse meisterdamine; Euroopas võidab aasta tähtsaima meelelahutusürituse mees, kes esineb ebatavalise väljanägemisega naisena; Venemaal tahetakse nende ajaloolise õig(l)use tunnistamist naabruses elavate rahvaste elujärje korraldamisel ja vist ka ropendamise ning mitmesuguste soolisusega omapärade keelamist. “Mis toimub?”, küsib nii vana, vahepealse kui uue meelega inimene. Ühiskondade kooslused ei kipu olema stabiilsed ega…

Read More+

Raha kui sotsiaalse mälu mehhanism

By

Rahal ehk inimsuhete kvantifitseerijal on sootsiumites palju ülesandeid ning mitmekesine mõju õnne ja õnnetuse tekitamisel. Küllap loomise kaasnähuna on sellel ka sotsiaalset ja personaalset mälu konsolideeriv võimekus. Vaadake korraks laenu peale ning sealt paistab kohe, et tuleviku ostmine olevikku on tehing, mis sunnib laenajale mõneks peale õige tugevasti rahajuhitud käitumise, millest kõrvale astumisel üritab ühiskond…

Read More+

Meditsiin kui antropoloogia

By

Eestis on eelmise sajandi keskpaigast harjutud haigusi ja nende tõrjumisega tegeleva meditsiini sisulist poolt vaatlema bioloogia ehk ihus toimuva loodusteadusliku kirjelduse vaatepunktist. Ühelt poolt lisab see arstimisele tublisti enesekindlust olla objektiivne, vääramatu ja kooskõlas sellega, kuidas maailmas asjad tegelikult käivad (ehk peavad käima). Ja kui nõnda, siis surub see arusaam inimest tublisti raamidesse, mille olluseks…

Read More+

Ühiskondlik mehhaanika XI: kooselu täiendav seadustamine timmib ühiskonna jõudu oma liikmete üle

By

Tubli kolmandik riigikogulastest tuli hiljuti välja kooselu seaduse eelnõuga. Esimesel pilgul tundub ettevõtmine veider olema, sest meil on juba seadustatud abielulise kooselu viis ning paljud pidid vabaabielu eelistama oma elude korraldamisel just sellepärast, et mitte olla mähitud paragrahvide ahelasse. Selle seaduse kohaselt on kooselu õiguslikuks aluseks leping, mida tagatakse tavapärase juuranormide realiseerimise jõuga. Ei ole…

Read More+

Eesti riik olgu peaministri nägu?

By

Käimasoleva valitsusralli ajal on päris palju kordi olnud võimalik asjasse segatud tähtsate meeste suust kuulda, et üht või teist asja tulevase valitsuse ja selle tegemiste kohta  tuleb küsida peaministrikandidaadi käest, sest tema teab ja otsustab. Ka rallile stardipaugu andnud eelmine peaminister rõhutas korduvalt, et ta ei soovi uue valitsuse tegemise kohta tänaseks päevaks juba lahkunud…

Read More+