Kuni selle nädala reedeni tuli muretseda, et ei Rootsis ega Lätis ole hästi parlamendivalimiste järel riigile valitsuse saamisega. Nüüd on meilgi mure olemas, millise valitsusega õnnestub ühiskond tüürida kevadiste valimisteni. Ka järgmise aasta riigieelarve on seaduseks veel vormistamata, mis loob veel täiendavat ebakindlust. Kui naabritel on poliitilised sobimatused sündinud valimiste järel joonistunud värskel poliitilisel maastikul, siis meil tuleb toimetada juba üpriski maha trambitud pinnasel, millel uuteks valimisteks hasartsetel valmistujatel võib ootamatult libe olla. Väliselt sugenesid probleemid koalitsioonipartnerite erinevast suhtumisest globaalsesse ränderaamistikku ja nii mõnedki koalitsiooni juhtpoliitikud nägid suurema sisemise isikuid puudutava vastasseisu tekitamises parimat viisi oma poliitelu mitut masti probleemide lahendamiseks. Ja siis tulebki oma jõuga mängu sotsiaalne inerts, mis sunnib valimisteks valmistuma olemasoleval poliitmaastikul ja lähiajal otsuseid, mis mõjutavad tugevasti esimesi samme uuel maastikul. Ninamehed võivad teha ootamatuid otsuseid, kuid nende muutumine sotsiaalseks tegelikkuseks sõltub sotsiaalse inertsi suurusest ja suunast. Peaminister püüab praegu innukalt osapooli lepitada ja pühapäevaõhtune parteijuhtide kehakeel andis lootust, et lähiajal saadakse siiski ühistegevuse jätkamises kaubale. Aga ootame siiski ära uue nädala esimeste tööpäevade osapoolte poliitveenmiste viljad.