kuri vabadus

Näikse nõnda, et oleme oma pöörasel vabaduserallil jõudnud veidrasse punkti, kus mõnede üksikute vabadus teistele kurja teha on hakanud ülejäänusid juba päris kõvasti häirima. Üks võimalus oleks nende vabadust tagasi hoida, teine loomulikult võrdsuse nimel kõikide vabadusi pisut koomale tõmmata. Eks kindlasti ollakse rohkem esimese poolt, et nende vabadust piirata, kes ei oska ise õigel viisil vabad olla. Niisiis, vabadus, sa polegi nii vaba, kui sinust veel mõni aeg tagasi usuti ja loodeti!

2 comments

  1. Andres Soosaar -

    Kui puhas liberalism on pikem isiklik või ulatuslikum sotsiaalne programm, siis on tõepoolest teisega probleeme. Kui aga vaadata konkreetseid isikuid ja nende hetki, siis vast peaaegu kõigil on olnud või kordki õnne, olla oma otsustamises täitsa vaba, st teha seda, mida just isik kõige sobilikumaks peab, ilma igasuguse välise survestamiseta. Kas sisemine survestamine tuleks ka siin arvesse võtta, see vääriks veel lähemat uurimist. Vabaduse illusioonita ei ole teps mitte kerge olla ei üksikisikul ei ühiskondadel, sest just see too ellu energiat ja motiveerib inimesi teatud tegudele. Funktsionalistlikust sotsiaalsest perspektiivist on isikuvabadus ja selle ulatus vaid ühiskondlikeks regulaatoriteks, mida vajadusel ühiskonna enda püsimise nimel sättida saavad. Isikule endale on tema vabadus olemise tähtsaks tingimuseks, mille olemasolul väärtused üldse pääsevadki areenile. Personaalsel tasemel on inimene seega justkui reaktor, kus vabadus on kütuseks ning moraal varrasteks, mis reaktsioone (käitumist) kuhugile suunab.

Comments are closed.