Author: Andres Soosaar

Presidendi vaim

Riikidel peavad olema riigimehed, teisiti ei ole see vist üldse mõeldavgi. Või kui, siis on sellist riiki rohkem vaja kellegil teisel, kui selle riigi enda rahval. Oma lühikeses iseseisvuses on meil mõned agarad ikka teinekord ohanud, et neid riigimehi on meil ikka väga vähe ning praegune aeg kipub ses mõttes eriti terav olema. Nii nad…

kriisi lühike vaheaeg

Suurte majanduskriisidegi väline pale ei paista iseloomustuma üksnes pideva või järjest kiireneva halvenemisena, aeg-ajalt tuleb ka neis ette rahunemisi ja tunnet, et ehk on kõige hullem juba seljataga, et siis taas mõne suure ropsuga end taas senisest märksa suurematest jamadest leida. Midagi taolist näikse just toimuvat kriisiga Eestis. Meetmed, eelarved, kärpimised said mõni aeg tagasi…

What cells and genes say about who we are?

I was asked to say something on the question above last week in one seminar with professors Anne Kull, Toivo Maimets, Christine Hauskeller.Here is my line of thoughts on this: ¤ The direct answer to this concrete question can be that we are biological cell-format creatures or more philosophically some realisers of some C(arbon)-based ontology.…

Puhake rahus, Noora! Te osutusite ühiskonnale tervishoiuteenuste osutamise malli testiks.

Me ei tea päris täpselt, kuidas üksik ja äsja haiglast koju toodud, kuid siiski kehvapoolses tervislikus seisundis Tallinna vanaproua Noora siit ilmast lahkus. Küllap ehk ei peagi me seda teadma, kuid toimunut tunnistanud märgid räägivad paraku kõigest muust, kui inimese lahkumisest kooskõlas inimväärikusega. Samuti ilmnes, et mitut masti teenuseosutajad ei leidnud eneste või oma valdkonna…

poliitilise rokakunsti tipphetked

Eelmine nädal sai tõeliseks verstapostiks Eesti poliitilise kultuurituse teel. Lisaks väga probleemsele majandusolukorrale ja sellest tulneva 8-miljardilisele eelarvekärpe kiirkorras ja vähedemokraatlikule läbisurumisele parlamendis, kütsid meie poliitikatipud nii võimu kui opositsiooni poolelt täiesti pimestunult eelmisel nädalal poliitikakatelt, milles podisemas sügiseste kohalike valimiste supp. Tallinna keskerakondliku võimu haldusreformi kava ja kahtlane küsitlus ning Toompea koalitsiooni ettevõtmine kirjutada…

Postimehe kriisilõuna

Traditsioonidel ja järjepidevusel näikse pärast tormilist ümberehitust taas üha rohkem kaalu olema, mida kinnitab ka järjekordne Postimehe arvamusliidrite lõuna. Eks edetabelijanustele oleks muidugi kosutavaks palaks, kui 200 arvamusliidrit veel kuidagi järjestatud saaks, kuid praegu peavad nad leppima lihtsalt sama arvu võrdselt targa ja mõjuka eesti inimesega. Kui otsustada nende sõnumite järgi, mis üritusest lehte on…

Moraal ja majandus

Juba mõnda aega on mul isu midagi pikemalt pajatada eetika ja majanduse seostest, kuid eilne paber-Postimees jõudis minust selles ettevõtmises ette ja paigutas kõrvuti, mõlemale poole lehe kesklambreist 4 majandusprofessori loo olemasoleva majandussüsteemi reanimeerimise silmnähtavast vajadusest ja oletatavatest võimalustest ning Deivid Vseviovi marksismist ajendatud arvamuse praeguse kriisi lootusetusest, sest praeguses kriisis olevad ühiskonnad on kaotanud…

lahkumised

Mõneti veidral kombel õnnestus eelmise nädala lõpus kaasa elada kahele tehisloole, kus peateemaks lahkumine, mida üritati publikule serveerida ajastule küllalt ebatüüpiliselt väga leebe meelekastmena. Kõigepealt juhtus see Vanemuise etenduses “Vaene loom vihma käes” , kus väikese Iiri linna üheks suureks ja samas õige tüüpiliseks mureks oli inimeste võimatus seal pikemalt olla ning sellest tulenev lahkumine.…

Kriis ja vabadus

Käimasolevad kriisiks kutsutavad muutused riikide raha- ja majandusasjades annavad ka päris praktilise ettekujutuse, millistes omavahelistes suhetes on isikud, nende koondised ja ühiskonnad. See peaks olema eriti kasulik õppetund piiramatu (anarhilise) isikuvabaduse apologeetidele veendumaks taoliste vaadete illusoorsuses ja ajutisuses vastavalt ühiskonna käekäigule. Inimesed võivad jätkuvalt end sotsiaalsest ümbruskonnast täiesti vabaks võtta, kuid see lindpriiks saamine mõjub…

Mäsab ja mölab

Läinud neljapäeval oli võimalus kaasa elada väikeses Vanemuises Roman Baskini lavastatud Ingmar Bergmani näidendile “Lärmab ja veiderdab”. Oli üks selline harju keskmine teatriõhtu: rahvast saalis õige hõredalt, suur osa Vanemuise vanast kaardiväest laval toimetamas, lavastus selline rahutuvõitu, kus aega-ajalt tuli ette häid kohti, Tommingas oli jälle peanäitleja jne. Lavastusest võis vaid kohati aru saada, et…